Blogi

Tagasi

Eksklusiivne pilk ettevõtete siseellu: miks eksimused sünnivad ja mida nendest õppida?

2 detsember / Kerti Kulper

Innovatsiooniliidrite klubi seekordse kohtumise eesmärgiks oli toetada ettevõtete ärikasvu läbi kogemusnäidete ettevõtetelt, kes on võtnud riske, ebaõnnestunud, katsetanud uusi lahendusi ning täiskäigul madalseisust välja tulnud.
Õdusas Lore Bistroos juhtis külalisi ja esinejaid läbi eksimuste käänuliste radade sõnaosav saatejuht ja moderaator Urmas Vaino.

Pildigalerii leiad SIIT.

 

Eksimused kui väärt õppetunnid ja hindamatu kogemus

Tallinna Ülikooli isiksusepsühholoogia õppejõud Aleksander Pulver rääkis eksimise psühholoogiat avades, et eristama peaks juhi ja n-ö tavainimese eksimusi. „Juhi puhul tuleb paratamatult viga parandada, kuna sellest sõltuvad ka teised inimesed,“ rääkis Pulver. Ühest küljest on juhil alati õigus, mis viitaks justkui sellele, et juhil pole ka vigu. Aga kohanemisvõimeline ja autentne juht tunnistab oma vigu ning on valmis neid parandama.  

 Kui rääkida aga inimestest, kes ei ole juhi positsioonil, siis nemad juhinduvad kahest võimalikust mõttest. Esimene mõte on see, et inimene soovib saavutada edu ja tahab kuskile välja jõuda. Teine mõte on aga see, et ta soovib iga hinna eest vältida läbikukkumisi ja eksimist. Need on kaks totaalselt erinevat väljavaadet.  

Kui inimene keskendub edule, siis on läbikukkumine tema jaoks asjade loomulik osa. Kui inimene aga kardab eksimusi, siis ta võib jõuda olukorda, kus ta ei tee üldse midagi. Igasugune läbikukkumine riskeerib sellega, et tuleb teha ka järeldusi ja üks järeldus võib olla see, et ma ei saa hakkama. Ja see tekitab negatiivseid tundeid. Aga tegelikult tuleks eksimustesse suhtuda hoopis nii, et need õpetavad alati meile midagi.  

 Pulver tõi välja ka kolm mõtteviisi, mis iseloomustavad neid inimesi, kes saavad elus hakkama ja tulevad mõõnadest alati välja. Tema sõnul muudavad just need mõtted inimesed tugevaks: 

  1. „Minust sõltub midagi“ (kontrollitavuse tunne)
  2. „Ükskõik, mis juhtub, ma leian alati väljapääsu“ (annab lootust) 
  3. Kannatused ja läbikukkumised on elu loomulik osa“ 

 

TempID ja EcoPetBoxi lood: raskuste kiuste edu kursil

Iduettevõtetest jagasid oma kogemusi TempID tegevjuht Rait Rand ja EcoPetBoxi tegevjuht Priit Saarniit. TempID tegeleb nutiplaastri tootmise ja arendamisega. Rait Rand rääkis, et idee sündis elust enesest – ta sattus ise haiglasse ja medõdede tegemisi jälgides tabas end mõttelt, et analüüside võtmist ja nendega toimetamist saaks automatiseerida. 

Esimene TempID prototüüp tehti valmis häkatonil ja seejärel hakati otsima klienti, kellel võiks seda toodet tarvis olla. Aga see osutus oodatust keerulisemaks. Rand sõnas, et nad ei saanud ahelat korralikult kaardistatud – inimene võib ju nende toote vastu huvi tunda, aga enne peavad tootel olema sertifikaadid ja edasimüüjad, ent just see osa oli neil selgeks tegemata. Ta tunnistas, et nad ei mõistnud täpselt, kes on nende klient. Alguses mindi toodet pakkuma suurorganisatsioonile ehk haiglale. Neil olid isegi lepingud sõlmitud paari suure apteegiketiga, aga lõpuks selgus, et toodet ei saa ikkagi müüa, kuna puudus sertifikaat ja vajalikud katsed olid läbimata.

Rand meenutas, et mingit halba tunnet neil aga ei tekkinud – turu poolt oli huvi toote vastu olemas, seega tuli pühenduda tootearendusele. „Tunne oli selline, et nüüd tuleb see asi korda teha. Ja see on alati hea tunne,“ sõnas Rand.  

Tema juhtimisel otsustati tootega minna eriti „sügavaks“ – nutiplaaster peaks lisaks kehatemperatuuri mõõtmisele profileerima ka haigusi. See tähendab, et ette tuli võtta kliiniliste katsete teekond, mis on võrdlemisi käänuline ja künklik, aga alla nad anda ei kavatse.  

Kuidas tema ettevõtjana käsitleb eksimusi? Sõltub eksimusest. „Kui ma näen, et minu juhtimisel on asi läinud kiiva ja teised ka kannatavad, siis ma võtan seda raskelt, aga samas teeb see mõtte selgemaks. Ma suudan otsuse paremini ja kiiremini teha,“ ütles Rand. 

EcoPetBox toodab vanapaberist lekkekindlaid kassiliivakaste ja toidunõusid. Ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Priit Saarniit tunnistas, et temal küll polnud tootmises varasemat kogemust, aga kuna neil oli olemas tehas, siis tuli välja mõelda, mida sellega peale hakata.  

Kiirelt sai selgeks, et nende oma tehases olevate masinatega ei tasu tootmine ära, seega otsiti koostööpartner, kes tegeleks tootmisega. Tootja hinnastas tooted vastavalt suurtele mahtudele, aga EcoPetBoxi mahud olid pigem väiksed. Esimesed ohumärgid ilmnesid siis, kui tootja jättis osad kulud katmata, ei maksnud liisinguid ega ka elektriarveid. Ometi usuti tootja lubadusi ja Saarniit meenutas, et nad ise käisid ka väga palju tehases kohapeal ning tegid tootearendust.  

Üks hetk jõudiski ettevõtteni oodatud toodang, aga tegemist oli praagiga. Ometi oli ettevõtte müük liikunud tõusvas joones, kliendid olid ootel nii Eestis kui välismaal, aga mida polnud, oli kvaliteetne toode. Selle asemel oli mitu rekkatäit praak, millega tuli suur rahaline kadu iduettevõttele. Olukord tuli kuidagi lahendada. „Me hakkasime kohe tegutsema, ei jäänud istuma ja halama. Juba järgmisel päeval alustasime kontaktide otsimist,“ rääkis Saarniit.  

Täna on neil mitu tarnijat ja nad kontrollivad tarnijate olukorda tunduvalt rohkem. Raskustest aitas neid läbi teadmine, et toode ju müüb: „Teame, et teeme õiget asja. Vahepeal läks küll raskeks, aga me jätkasime.“ 

 

Väärtuse tunne tekib läbi raskuste 

Riskiinvestor ja Cocoon Ventures’i partner Aleksander Tõnnisson jagas oma lugu sellest, kuidas 80 töötundi nädalas viis ta läbipõlemiseni ja mida see talle õpetas.  

Cocoon töötab ettevõtete asutajate ja tippjuhtidega mentorformaadis – Tõnnissoni sõnul kasvatavad nad juhtidest liidreid. Cocoon Ventures investeerib aga asutajatesse, kellega nad on ühel lainel. Näiteks investeerimisotsuseid langetab Tõnnisson eraelu puudutavate küsimuste põhjal. „Eraelu kohta on raske valetada, see paistab kohe välja,“ sõnas ta ja lisas, et elu on näidanud, et äri- ja eraelu on tegelikult üks ja sama – inimesed kipuvad mõlemas ühtmoodi käituma.  

Enda kogemustest rääkides meenutas Tõnnisson, et tõsine töörügamine lõppes ühel hetkel haiglas, kuna tema keha ei pidanud enam vastu. Pöörane töötempo tähendas seda, et ta keskendus välistele asjadele ja edule. Kannatasid peresuhted, kuna vaba aega tal sisuliselt polnudki.  

See karm kogemus õpetas teda otsuste langetamisel oma emotsioone arvesse võtma ja ka seda, et temas on väärtus isegi siis, kui ta ei tee väga palju tööd. Selle viimasega on Tõnnissonil endiselt raskusi. „Väärtuse tunne tekibki ellu läbi raskuste,“ ütles ta 

Ta tõi välja ka ühe filosoofilise küsimuse, millele ta on ise palju mõelnud ja mida soovitab ka teistel kaaluda: kes ma oleks täna juhul, kui minult võetakse ära kõik, mis mul täna on ja mida ma teen? „Alles jäävad kogemused ja tunded, neid ei saa keegi ära võtta,“ vastas ta ise enda küsimusele.  

Täna töötab Tõnnisson 30 tundi nädalas ja kuna ta on alati olnud pigem hommikuinimene, siis tal on välja kujunenud ka oma kindel rutiin, mida ta hommikuti harrastab. See hõlmab näiteks joogat ja lugemist ehk aega iseendale. Hommikurutiinile paneb mõnusa „punkti“ perele hommikusöögi valmistamine, mida ta enda sõnul väga naudib.

 

Eksimise vältimise garantiid pole olemas

Birgit Linnamäe, Kodasema juhatuse liige ja juhtimiskonsultant, jagas oma vaatenurka eksimuste tegemisele nii elus üldisemalt kui ka ettevõtluses.  

„On olemas hästi palju teooriaid ja „retsepte“, tore on ju mõelda raamistikes, aga edu saavutamise ja eksimise vältimise garantiid pole olemas,“ lausus Linnamäe. „Ja tegelikult on lohutav teada, et see, mis toimis teise ettevõtte puhul, ei pruugi sugugi toimida minu ettevõttes.“ Arvesse tuleb võtta oma ettevõtte võimalusi ja konkreetset olukorda.  

Linnamäe tõi välja kuus põhjust, miks tema arvates eksitakse: 

  1. Me ülehindame oma võimeid ja aega 
  2. Me ülehindame raha hulka 
  3. Me ei suhtle oma inimestega, ei pööra neile piisavalt tähelepanu 
  4. Me ei pinguta piisavalt 
  5. Me ei julge abi ega nõu küsida 
  6. Me oleme emotsionaalset laetud ja puudub selge plaan 

Ettevõtluses on eksimine (peaaegu) alati seotud rahaga, eksimisel on oma hind. Kodasema kogemustest rääkides sõnas Linnamäe, et enamik eeldusi, mis päris alguses tehti, osutusid valeks ja need tuli ümber hinnata.  

Ta soovitas eksimusi tõlgendades võtta arvesse suurt pilti – mis on see õppetund, mis ma sellest sain ja kuidas see mind tugevamaks tegi. Lisaks sellele jagas Linnamäe soovitusi, mis ei kehti ainult eksimustega toimetulekuks, vaid ka üleüldiselt elus:  

  1. Tööta inimestega ja kohtu nendega isiklikult
  2. Pea meeles, et eksimine on õppimine
  3. Ole alati alandlik
  4. Usaldus on hea, aga äris on kirjalikud kokkulepped hädavajalikud
  5. Et pettumustega toime tulla, jäta emotsioonid kõrvale ja vaata suurt pilti
  6. Erista enda vigu organisatsiooni vigadest
  7. Sinu eesmärgid peavad kokku sobima organisatsiooni omadega
  8. Ära materda ega süüdista ennast, ole lahkem

Innovatsiooniliidrite klubi pakkus oma sündmuste formaadis esmakordselt Eksimuste õhtu kontseptsiooni. Antud ürituse vastu oli suur huvi iduettevõtete, kasvuettevõtete ja suurettevõtete poolt. Kindlasti jätkame sarnase sündmusega 2023. aasta teises kvartalis, et veelgi detailsemalt rääkida lahti ettevõtete teekond, kitsaskohad ning õppetunnid kasvu/suurettevõtteks arenemisel. Selle kõige juures on oluline isiklik kogemus, väärtused ja ootused, mis on otseselt seotud äri arenguga.

Täpsem info innovatsiooniliidrid.tehnopol.ee kodulehel juba 2023. aasta alguses. 

Sündmust toetas Startup Estonia, EAS ja Kredexi ühendasutus.

Startup Estonia programm on rahastatud (projekti number: EU50651) Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.