Innovatsiooniliidrite klubi panustab Eesti innovatsiooniindeksi tõstmisse

1.oktoobril toimus Innovatsiooniliidrite klubi II hooaja KICK-OFF üritus Tartu Ülikooli Delta keskuses. Avaüritusest „Andmepõhised uued teenused ja ärimudelid“, võttis osa ligikaudu 120 inimest nii virtuaalselt kui füüsiliselt.

Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol ning SEB Panga loodud innovatsiooniliidrite klubi avaüritusel tuli juttu globaalsest innovatsiooniindeksi raportist, milles Eesti paigutub üldarvestuses 21. kohale ja Euroopa arvestuses 13. kohale.

Tartu Ülikooli investeerimisettevõtte UniTartu Ventures juht Mart Maasik andis ülevaate WIPO (World Intellectual Property Organization) globaalse innovatsiooniindeksi raportist ja kommenteeris Eesti kohta selles raportis. Eesti on viimase aastaga oma kohta parandanud ja eelneva 25. koha asemel paigutub Eesti nüüd üldarvestuses 21. kohale. Euroopa arvestuses on Eesti 13. kohal. Tabelit juhivad Šveits, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid.  

Eesti edu  aluseks on riiklikud e-teenused, mis võimaldavad siinse majanduse ja innovatsiooni arendamise tempot hoida keskmisest kõrgemal. Innovatsiooni infrastruktuuri arvestuses on Eesti maailmas 8. kohal. Eesti on lisaks edukas turu keerukuse kategoorias (10. koht) ja loomingulisuses (15. koht). 

Arenguruumi veel on

Valdkonnad, kus Eestil on veel arenguruumi, on inimkapital ning teadus- ja arendustegevus. Inimkapitali ning teadus- ja arendustegevuse kategoorias paistab väga positiivsena välja Eesti laste PISA testide tulemus. Samas alla veab meie näitajaid selles kategoorias ülikoolide tase ja rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse investorite puudus. Samuti paistab arendamist vajava valdkonnana silma riiklik keskhariduse rahastamine. 

„Eesti majanduse innovatsioonivõime positsioon ei ole üldse halb, aga raportist saame teada, et teadusmahuka ja suure lisandväärtusega majanduseni jõudmiseks peame veel pingutama. Meil on küll turul lihtne leida kapitali investeeringuteks, aga väga väike hulk sellest on kättesaadav teadusmahukatele ettevõtetele,” kommenteeris Mart Maasik. „Kui mujal maailmas on mitmeid suurettevõtteid, kes suudavad teadus- ja arendusasutuste tegevusi teha ettevõttes sees, siis Eestis selliseid ettevõtteid praktiliselt ei ole. Eesti arengumudel võimaldab aga teenus- ja IT põhiste iduettevõtete eeskujul ja selles valdkonnas akumuleeritud kapitali kasutades tuua majandusse ka teaduspõhiseid ning väga suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.“ 

Võtmesõnaks on koostöö 

Innovatsiooniliidrite klubi eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtetes innovatsiooni rakendamist ning tuua klubisse kokku parimad innovatsioonipraktikad, leidmaks ühiseid kokkupuute punkte ja teha praktilist koostööd ning õppida uusi innovatsiooni rakendamise tööriistu. Klubi ühendab inimesi, keda innovatsioon tegudele innustab. See on koht, kus väiksed tegijad saavad õppida suurtelt ja sellega luuakse alus kestlikule koostööle. 

“Muutusi veavad positiivsed lood, inspireerivad eeskujud ja inimsuhted, seda ka ettevõtluse ja akadeemia koostöös. Ja kuigi hetkel ei kajastu ettevõtete teaduspõhisus veel piisavalt hästi statistikas, siis üksikute ettevõtete tasandil on positiivseid lugusid nii idufirmade, kasvu- kui suurettevõtete näitel. Innovatsiooniliidrite klubi asutajana on SEB-l roll parimad praktikud kokku tuua, innovatsiooni ja koostööd soodustada,” ütles Balti äriarenduse strateegia valdkonna juht Andra Altoa. 

„Tehnopoli eesmärk on toetada innovaatilist mõtlemist ja uute ideede realiseerimist. Üheaastase tegevusperioodi jooksul näeme, et Innovatsiooniliidrite klubi on Eesti suurorganisatsioonide poolt hästi vastu võetud ja väärtust loonud. Klubi on pakkunud kasu teadmiste ja kontaktide näol ning aidanud seetõttu organisatsioonidel praktilisi innovatsioonitegevusi käivitada,” ütles Tehnopoli äriarenduse valdkonna juht Martin Goroško. „Tahame tulevikus veelgi suurendada koostööd ettevõtete, avaliku sektori ja akadeemiaga, et tekiks võimalusi interdistsiplinaarseks koostööks. Just erinevusega rikastame innovatsiooni loomist ning sillutame teed uute toodete ja teenuste turule toomiseks.”  

“Andmepõhised uued teenused ja ärimudelid” paneeldiskussioonis arutati teaduse ja ettevõtluse ühiste eesmärkide suunal 

“Ettevõtted peaks ja saaks aidata ka hariduse andmisel, sest ettevõtted on lõpuks suurimad kasusaajad. Ettevõtted saavad õpetada tudengeid ning harida noori. See võib olla nii näidisandmestike, väljakutsete (võistlused vmt), tootedisaini projektide (Sandbox) pakkumise kaudu; aga ka muude toetuste või rahaga (kui riiklik rahastus tammub vähikäigul). Pikemad formaadid on näiteks koostöö magistrantuuri (nt. IT tööstusmagistrantuur), doktorantuuri kaudu jne. Mõni on kiirem, mõni pikem protsess. Tudengid alustavad oma lõputöö teemade lukku panemisega iga õppeaasta alguses,” arutleb Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi professor Jaak Vilo. Täpsem info on leitav Tartu Ülikooli kodulehelt:  https://www.cs.ut.ee/et/ettevotluskoostoo 

“Andmepõhiste teenuste osas on huviorbiidis ennekõike geeni-info põhjal inimese tervise riskide või ravimite sobivuse näited (personaalmeditsiini lahenduse arendamine). Teenused on ka kogu maailma teadlastele nii akadeemilisest kui erasektorist. Näiteks Tartu Ülikooli teenus g:Profiler (biit.cs.ut.ee/gprofiler) teenendab keskmiselt miljon päringut kuus. Analoogseid teenuseid võib mõelda teiste andmete peale. Ärimudelites on sageli bioinformaatika teaduse tulemid kõige olulisemad biotehnoloogia ja farmafirmade sektoritele, mitte “otse inimestele”,” ütles prof. Vilo. 

Eesti tippülikoolid ja Tartu Teaduspark liituvad Innovatsiooniliidrite klubiga 

Kaks Eesti juhtivat tippülikooli – Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool – ning Tartu Teaduspark on astumas Innovatsiooniliidrite klubi liikmeks. Ülikoolid on hindamatu väärtusega partnerid ettevõtluse ja teadusalase koostöö suurendamiseks. Ülikoolide nägemus innovatsioonialase koostöö suurendamiseks on võtmetähtsusega innovatsiooni kogukonna kasvatamiseks. 

„Tehnikaülikoolil on hea meel liituda innovatsiooniliidrite klubiga, sest näeme, et see on täiendav võimalus, kuidas ülikooli inimesed saaksid rohkem suhteid luua ettevõtetega. Juba 2003. aastal avaldati Inglismaal mõjukas Lamberti raport ülikoolide ja ettevõtluse koostööst, mille üks järeldusi oli, et kindlasti tuleks soodustada, et teadlased ja ettevõtjad omavahel kokku puutuksid. Seda innovatsiooniliidrite klubi teebki,“ sõnas ettevõtlusprorektor Sven Illing. 

Tartu Teaduspark toob kaasa pikaajalise kogemuse tehnoloogia- ja teadusmahukate ettevõtete nõustamisel ning kuulumine maailma suurimasse innovatsioonivõrgustikku Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatorite võrgustik ESA Space Solutions avab ettevõtjatele ukse kosmoseandmete- ja tehnoloogiate maailma. 

„Tartu Teaduspargist on tuule tiibadesse saanud mitmed tehnoloogia- ja teadusmahukad ettevõtted nagu näiteks Click&Grow, Skeleton Technology, SolisBioDyne. Innovatsiooniliidrite klubi Lõuna-Eesti innovatsiooniagendina, soovime oma kogemusega panustada nii oma äriklientide ja Tartu piirkonna ettevõtluskogukonna arengusse laiemalt,” sõnas Tartu Teaduspargi juhatuse liige Andrus Kurvits. 

Innovatsiooniliidrite klubi ootab endaga liituma uuendusi elluviivaid visionääre ning innovatsioonist huvitatud ambitsioonikaid ettevõtteid kõigist valdkondadest. 

Skandinaavia ühe suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata kaasa maailmatasemel tehnoloogiaettevõtete tekkele ja kasvule Eestis ning toetada nende laienemist välisturgudele. Selleks pakutakse terviklikku lahendust ärikinnisvarast kuni vajaduspõhiste äriarendusteenusteni kolmes fookusvaldkonnas: tark linn, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia.