Peamiste leidudena hindamise tulemustest tõime välja järgnevad:
- Eestlased on hinnagute andmisel konservatiivsed ja maksimumhindeid panevad vaid erakorralistel juhtudel.
- Valmisolek innovatsiooniteemadega tegeleda tuleneb enamasti ettevõttevälisel ja kliendi survel.
- Süsteemset ideede kogumist või ideepanka enamuses ettevõtetes ei ole, selle pidevat käimashoidmist kogetakse suure väljakutsena.
- Innovatsiooniteemadega tegelemiseks on otsus alustada ja nii ülevalt kui altpoolt tulev initsiatiiv vastanud ettevõtetes selgelt olemas.
- Innovatsiooniväljakutsetega tegelemiseks on inimesed ettevõtetes olemas, kuid selge protsess selleks tihti puudub.
- Innovatsioonimõõdikuna kasutatakse ROI-d vähem, pigem kasutatakse konkreetsemad ja lähemaid protsessispetsiifilisi mõõdikuid.
- Läbivalt nõrgim valdkond on ideearendus.
- Ettevõtete koostöö ülikoolide ja teadusasutustega mõnes ettevõttes küll toimub, kuid kas väga spetsiifilisena või pinnapealsena – puudub järjepidev, süsteemne ja süvitsi minev koostöö.
- Lahenduste elluviimisel on üllatuslik ja hea, et tegeletakse ka 3-5 aasta perspektiiviga uuendustega.
- Uuendusi tehakse selge eelistusena emaettevõttes sees, mitte spin-off-ina. Enamasti on uuendused suunatud mitte uuele, vaid olemasolevale sihtrühmale.
Toonane innovatsioonimudel ja enesehindamise küsimustik olid aluseks ja sisendiks hilisema Innotrepp.ee tööriista väljatöötamisele koostööna juba laiemas töögrupis. Selle kohta saad lähemalt lugeda siit.
Täna on ILK kasvu- ja suurettevõtetest liikmetel võimalus lisaks Innovatsioonitrepp.ee tööriistale enda ettevõttes läbi viia ka Iirimaal välja töötatud sertifitseeritud metodoloogiaga Innovatsiooniaudit, mis annab hinnangu ettevõtte innovatsioonivõimekusele 5-palli süsteemis, sisaldab põhjalikku raportit kitsaskohtadest ja arenguvõimalustest ning võimaldab tulemusi võrrelda Euroopa VKE-de parimate praktikatega.