Välismaised investorid lähtuvad iduettevõtetesse investeerimisel kolme korra reeglist
Välismaale laienemine on paljude Eesti ettevõtete oodatav samm ettevõtte kasvus ja arengus. See teekond pole aga sugugi lihtne, sest erinevad kultuurilised ja ärilised tegurid võivad tekitada mitmeid takistusi. Innovatsiooniliidrite klubi kogunes hooaja lõpuüritusele, kus arutati põhjamaade suunal laienemise üle.
Oma kogemuslugusid jagasid SEB Rootsi, Helmes ja Feelingstream ning üritusel räägiti, kuidas partnerlus teiste korporatsioonidega võib soodustada äri globaalset laienemist. Samuti anti ülevaade toetusmehhanismidest, mida erinevad asutused Eestis suudavad ettevõtetele pakkuda. Ürituse teine pool võimaldas osalejatel süveneda modereeritud vastastikustesse aruteludesse, esitades küsimusi ja jagades arusaamu ühisloome ja partnerluskogemustest nii Eestis kui välismaal.
Oma mõtted üritusel räägitu kohta kogus kokku teadus- ja ärilinnaku Tehnopol suurettevõtete valdkonna juht Kadi Villers.
“Kui oled kolmandat korda ettevõtte asutaja, siis oled usaldusväärne ja sinusse võib investeerida,” tõi Villers välja tendentsi, millest lähtuvad mitmed välismaised investorid, kes mõtlevad Eesti ettevõtetesse investeerimisest. Samas nentis ta, et selle eelduseks on, et ettevõtted on pikaajaliselt toiminud ning nende areng on olnud positiivne.
Laienemise eelduseks on Villersi sõnul ka koduturu toetus. Enne välismaale laienemist peab ettevõttel olema koduturul hästi toimiv ja skaleeritav toode või teenus. Iseäranis oluline on ka ettevõtte ja selle teenuse tuntus ja leitavus ehk kui välismaalt otsida infot läbi veebi, võiks kas või koduturu infokanalites olla ettevõtte kohta positiivseid soovitusi. “B2B sektoris on olulised head referentsid – soovitavalt rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted. Ka kohalolek mõnel teisel, kas või lähiriikide, välisturul aitab,” märkis Villers.
Usalduse puudumine ja kultuurilised erinevused
Sageli on suurim väljakutse ettevõtete välismaale laienemisel sealses riigis usalduse puudumine ja umbusk tundmatu välismaise tegija vastu. “Mõnikord aitab usaldust kasvatada näiteks kohaliku esindaja palkamine ettevõttesse ning test-lahenduste esiletoomine kohalikul turul, mis annaksid seal referentse. Näiteks tasub kaaluda mõne referentsprojekti loomist kohalikul turul, mis võiks innustada hilisemat müügitegevust. Et end võõrasse kultuuri “sisse süüa”, tuleb teha kõvasti kodutööd ning leida ühised huvid ja kokkupuutekohad, millele usaldust ehitama hakata,” tõi Villers välja võimalusi väljakutse ületamiseks.
Ta soovitab arvesse võtta ka kultuurilisi eripärasid, näiteks õppida veidi kohalikku keelt, analüüsida sarnases sektoris tegutsevate ettevõtete avalikke tegevusi, osaleda potentsiaalsete klientidega nende meelisüritusel vms. Samuti toonitab ta, et erinevate rahvuste seas esinevad ka erinevad töökultuurid. “Näiteks rootslaste puhul on ettevõttesisesed otsustusprotsessid küllaltki pikad ja kaasavad konsensuse leidmiseks kõiki osapooli. Saksamaal hinnatakse tugevalt täpsust ning ka mõneminutiline kohtumisele hilinemine võib saada määravaks. Aasia riikides on kindlasti tarvilik teha kohtumiste eel selgeks, millise taseme inimesed kohtuvad,” tõi Villers näidetena välja.
Innovatsioon aitab kaasa
Tihti aitab ettevõtete võimet välisturgudele siseneda ja seal edukalt tegutseda uudne ja sealsel turul innovaatiline lähenemine, mis toetab toote või teenuse kiiret kohanemist muutuvates turutingimustes ning on tarbija eelistustele vastav.
“Näeme, et ettevõtete välismaale laienemise ja ka konkurentsieelise puhul mängib innovatsioon märkimisväärset rolli,” selgitas SEB innovatsioonijuht Anette Ustal. Ta tõi esile näitena teenuste ja protsesside digitaliseerimist, mis paljudes riikides ei ole veel Eestis loodud teenustega samal tasemel, kuid kus tarbijate vajadused ja ootused on sektoripõhiselt siiski samad ehk kuhu seeläbi Eestis loodud lahendused on saanud edukalt laieneda. „Hea näide on meie klient Piletilevi, kes on viimase aastaga laienenud nii Tsehhi kui Poola, tugevdades sealset piletimüügiturgu ning toetades seeläbi oma ärilist edu,” tõi Ustal esile.
Intensiivse kasvu ja laienemisega välisturgudele kaasneb aga vajadus täiendavate ressursside järele, et luua kohalikud võrgustikud ja rahastada turundustegevusi. “Mida paremini on toode sihtturu jaoks kohandatud ja kohalike klientide peal valideeritud, seda kindlam võib olla ka investor investeeringuid tehes,” lisas ta.
Euroopa Komisjoni esindus Eestis tõi välja, et 2024. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabeli kohaselt on Eesti tõusnud ELi liikmesriikide hulgas 11. kohale ehk tugevate innovaatorite kategooriasse. See tähendab, et Eesti innovatsioonitulemused ületavad ELi keskmist ja on paremad kui paljudes teistes liikmesriikides. Selle põhjal on Eesti ettevõtetel eelis oma seljataha jäävate riikide ettevõtete ees.
Ustal nentis, et sarnaselt finantseerimisotsustele, hindavad ka välismaised investorid kindlasti seda, kas ja kuidas on ekspordile suunduv ettevõte läbi mõelnud oma innovatsiooni- ja arenguplaani. “Kui on teada, kas uuele turule suunduv ettevõte on planeerinud kasvu läbi mahu suurenemise või läbi protsessilise innovatsiooni, kuhu on kaasatud uue riigi potentsiaalsed kasutajad, siis oskavad investorid ka hinnata potentsiaalset ärikasu,” nentis Ustal ning lisas, et iga eduka investeeringu kaasamise taga on tugev strateegiline planeerimine, varasemad kogemused ning kindel turuülevaade.
