Apsakad äriloomes juhatavad tee innovatsioonini – õppetunnid ettevõtetelt

Innovatsiooniliidrite Klubi liikmed kogunesid teisele „eksimuste õhtule“, mille raames jagasid mitmed liikmed oma kogemuslugusid, kuidas läbi eksimuste on võimalik  rakendada  innovatsiooni.

Möödunud sügisel populaarseks osutunud formaadis sündmust võõrustas seekord Tartu linn, kus koguneti hubases restoranis Kampus ning õhtut juhtis taaskord erakordne Urmas Vaino. Sündmuse eesmärgiks oli toetada  ettevõtteid läbi kogemusnäidete teistelt ettevõtetelt, kes on uusi lahendusi katsetades võtnud riske, põrunud ja seejärel uuesti end üles ehitanud, pakkudes julgustust ja tuge ka teistele.

Ürituse piltide galerii leiad siit.

Klassikalise „solution finding a problem“ reha otsa on lihtne astuda

Õhtu avas esimese eksimuse looga Metatelluse tegevjuht Triin Kask. Metatellus tegeleb personaalsete algoritmide loomisega ning nende peamine bränditoode Soulie pühendub enesearengule läbi fokusseeritud sisu pakkumisega personaalse algoritmi näol. Soulie kui innovaatiline lahendus ebaproduktiivse internetikasutuse ja sotsiaalmeedia „kerimise” ohjeldamise jaoks on kahtlemata suure potentsiaaliga – Kase hinnangul on neil 180 miljonit võimalikku kasutajat üle maailma. Kask, olles asutanud juba kolm iduettevõtet, tõi välja mitmeid juhtunud apsakaid oma karjääri jooksul. Ühte kibedaimat neist meenutas ta kaotatud sõbra näol ja rõhutas, et „friends, family, fools” valem rahastuse kaasamisel peaks peatuma tõepoolest ainult „fools” osal. Soulie meeskond on võtnud konkreetse seisukoha mitte arendada ühtegi rida koodi enne, kui neil ei ole paika pandud probleem ja väärtuspakkumine. Seisukoht moodustus siis, kui meeskond leidis end olukorrast, kus oli liitreaalsuse tarbeks juba suur osa koodist kirjutatud enne kui tuli mõistmine, et turg sellele ei vasta. Kask meenutas, kuidas liitreaalsus oli sel hetkel tõeline „hype“, nii Pokemon Go kui Facebooki Metaverse’i edulood inspireerisid ka neid võtma just liitreaalsuse suunda, kuid tulemus jäi vajaka. „Me ei olnud enam kontaktis oma kliendiga, kuivõrd ainult turuvooga,“ sõnas Kask. Neli kuud kestnud prototüübi arendamise järel selgus aga, et väärtuspakkumine kasutajale puudus. „Me saime aru, et oleme jätnud probleemi valideerimata ja väärtuspakkumise oleme ise välja mõelnud nõrgale probleemile.“ Õppetundide järel targemalt edasi sammuv Soulie meeskond hoiab nüüd tiimi kompaktsena, toote puhul arendatakse ainult miinimume, mis koheselt testitakse registreerunud huviliste seas – uus avatud lähenemine, mille keskmes on kasutajate tagasisidest lähtumine.

Mõista oma turgu ja rahastajaid

Oma kogemuse jagamisega jätkas Autolevi tegevjuht Tauri Kärson, kes juhatas sisse Autolevi sünnilooga – nagu mitmed ettevõtted, sai ka tema oma alguse isiklikust probleemist, kus kaitseväkke suundumise järel jäi ta isiklik sõiduauto mitmeks kuuks seisma. Sealt sai alguse inimeseltinimesele auto rentimise lahendus, mida ta on nüüdseks üle kümne aasta arendanud.

Esimene viperus juhtus Kärsonil siis, kui ta oma idee rakendatavuse jaoks mõõtis autorendi turumahtu, mis näiteks aastal 2013 oli 30 miljoni euro ulatuses. Mitu aastat hiljem jõudis ta tõdemuseni, et tema ettevõtte konkurendiks ei ole mitte teine autorendi firma, vaid isiklik auto – viimase turumaht on hoopis teistes mõõtmetes, ulatudes kuni 15 miljardi euroni aastas. Antud tõdemus peegeldus hästi ka rahastuse kaasamisel, kus investoritele kõlas palju atraktiivsemalt just isikliku auto turumahuga konkureerimine.

Kärson rõhutas, et aastate jooksul on peamised õppetunnid tulnud eeskätt rahavoogude juhtimisest. Eriti oluline on sellele tähelepanu pöörata varajases faasis, kus kaasatud raha hulk ei pruugi veel nii suur olla ja iga vahend on edasise käekäigu jaoks arvel. „Oluline on mõista oma probleemi ja turumahtu. Samuti investorite tähelepanu köitmiseks on tarvis oma ettevõtte arengufaasi alusel eristada, kelle juurde tasub jutule minna,“ soovitas Kärson. Ta tõi välja, et rahastuse kaasamist alustades 2015. aastal kolistas ta läbi mitmeid valesid uksi just eelnevaid aspekte läbi mõtlemata.

Kriisidest tuleb eespool sammuda

Meditsiinivaldkonnas uue tehnoloogia arendamist ja sellega kaasnevate katsumuste jadast läbimist tutvustas omalt poolt Better Medicine asutaja Priit Salumaa. Better Medicine on süvatehnoloogia ettevõtte, mille eesmärgiks on pakkuda radioloogiliste uuringute analüüsimiseks tehisintellekti tuge.

Salumaa kirjeldas oma meditsiinilise iduettevõtte loomist – olles juba varasemalt tegelenud nelja erineva projektiga, jagas ta peamise tõdemusena, et kuivõrd iduettevõtte loomine on raske, siis meditsiinilise iduettevõtte loomine on omaette katsumus. Salumaa jagas, kuidas ta läbi raskuste on viimastel aastatel tegelenud eeskätt perspektiivide nihutamisega. „Seda nihutamist on lihtsam teha kui mõistad, et perspektiiv kui vaade mingile asjale tähendab tegelikult suhet selle asjaga,“ tõi ta välja. „Suur osa perspektiivist on tegelikult ootused – iseendale, ettevõttele, ajaraamidele, kõigele. Sealjuures tuleb keskenduda positiivsetele osadele ja neid igapäevaselt tähistada.“ Salumaa rõhutas, et end ümbritsevaid positiivseid asju ja tulemeid tuleb tunnustada – vastasel juhul võib tekkida trots oma töö vastu.

Kahtlemata väljakutsuv oli ka sellisele ettevõtmisele rahastuse kaasamine. Praeguse faasi rahastamise jaoks on Better Medicine pidanud vestlema umbkaudu 120 investoriga. „Mõelda vaid, kui palju ei-vastuseid ja mudasse tampimist peab taluma sellise protsessi käigus,“ kirjeldas Salumaa. Ta lisas, et möödunud aasta esimeses pooles oli tunda 2009. aasta finantskriisi „hõngu“, kus investeerimismaastikul valitses rahastamise osas pigem vaikus, mistõttu alustas ta hoopis koheselt uue rahastusvooru ette valmistamist.

Ettevõtjana tuleb hoolitseda ka enda füüsilise ja vaimse tervise eest. Salumaa kirjeldas isiklikust kogemusest, kus ülekoormusel töötades jõudis kätte tõdemuse hetk, milles ta mõistis, et ei tunne ennast hästi. „Kui 30-aastaselt kolmandale korrusele minnes võtab hingeldama, siis mõistad, et tegelikult ei ole enesetunne hea,“ tõdes ta. Silmiavava kogemuse järel alustas ta korrapäraselt treenimist nii jõusaalis, saalihokis kui ka võrkpalli treeningutes ning soovitab selle harjumuse loomist kõigile.

Salumaa andis oma kogemustest tulenevad soovitused tervise hoidmiseks, pidades silmas eeskätt tähelepanelikkust oma enesetunde osas ja vajadusel õige toe otsimist. Kindlasti tasub mure korral pöörduda professionaali poole, kes aitab mõtteid ja olukorda lahti harutada. „Kui sa oma sümptomitega hakkama ei saa, siis sa tegelikult ei soorita ja võid sattuda hoopis depressiooni,” nentis Salumaa. „Kõik algab teadvustamisest ja ise esimeste väikeste sammude tegemisest. Enda vaimse tervisega tegeledes mõistad iseennast paremini ja saad aru, et tegelikult on võimalik asju paremaks muuta.” Ta andis soovituse järgida põhilisi vaimse tervise „vitamiine” – magamine, toitumine, liikumine, suhtlemine – need osad peavad olema kindlasti kaetud.

Iga probleem ei pruugigi lahendamist vajada

Õhtu viimase kogemusloo presenteeris HUUM-i arendusjuht Roman Kaljuorg. HUUM on innovaatiline saunakeriste tootja, kes on omavahel ühendanud kauni disaini, nauditava leili ja nutika tehnoloogia. Kaljuorg on ettevõttega koos sammunud nüüdseks veidi üle aasta ning jagas selle aja jooksul kogetud õnnestumisi ja eksimusi.

Füüsilise toote arendamise juures ei toimi n-ö tavapärased projektijuhtimise meetodid, nii nagu näiteks IT-valdkonnas saavutatakse projektieesmärgid sprintide järel, tõi Kaljuorg välja. Ta lisas, et luua innovaatilist ja originaalset toodet valdkonnas, kus valitsevad erinevad nõuded ja standardid, on omaette väljakutsuv. „Õppisin, et kiiresti ei saa, tuleb katsetada ja proovida. Ka katsed võivad luhta minna ja siis tegeledki peenhäälestamisega seni, kuni jõuad soovitud tulemuseni.“

Kaljuorg rõhutas samuti oma tervise hoidmise tähtust, kuna ka tema on leidnud end situatsioonist, kus enam ei olnud võimalik tööga jätkata. Ta jagas tõdemust, et selle olukorrani viis teda krooniline ülemõtlemine erinevate probleemide üle. „Kui jooksed pea ees probleemi sisse, siis sa ei pruugigi üldse selle juurpõhjusest aru saada.“ Kaljuorg soovitab ilmnenud probleemi ees teha samm tagasi, vaadata, analüüsida ja mõelda, kas see üldse on probleem – tihtipeale juhtub, et iga probleem ei vajagi lahendamist, vaid see laheneb ise.

Õnnestumisi ja ebaõnnestumisi tuleb võtta protsessi osana. Lisaks on nad meeskonnaga võtnud kasutusele meetodi, millega vaadatakse iga arendustsükli järel retrospektiivselt üle mis läks hästi, mis läks halvasti ning mida tulevikus peaks teisiti tegema. „Oluline on tähistada kõiki võite, ka väikseid, ning põrumiste korral teha plaan kuidas edaspidi paremini teha,“ rõhutas Kaljuorg.

Kui soovid kuuluda Eesti suurimasse innovatsiooni ökosüsteemi, liitu Innovatsiooniliidrite klubiga. Täpsem info: https://innovatsiooniliidrid.tehnopol.ee/.