Blogi

Tagasi

Innovatsiooniliidrite klubi hooaja lõpuüritus – ideest spin-offini

13 august / Kristi Jõeäär

Vahetult enne jaanipäeva pandi Arhitektuurikatlas informatiivne punkt innovatsiooniliidrite klubi hooajale. Esinejad Enefitist, SEBst, Net Groupist ja Accelerate Estoniast rääkisid kogemuspõhiselt teemadel: kuidas teha ettevõtte siseselt ideearendust, kuidas koguda ideid ja neid hinnata, kuidas luua ideepanka ja kuidas jõuda ideest spin-offini? Päeva modereeris SEB Tallinna innovatsioonikeskuse juht Anette Ustal.

Kadi Steinberg Enefit Idea Hubist rääkis energiafirma kogemusest ideede arendamisel ja testimisel koos klientidega. Firma Idea Hub saigi sellest alguse, et uute ideede arendamine äriks saaks tehtud süsteemselt. “Opereeriv äri tegeleb jooksmisega, igapäevaste küsimuste lahendamisega – aga kes ideedega toimetab?” rääkis Kadi Steinberg IdeaHubi alguspäevadest. “Alguses olid sellega seotud vaid mõned inimesed, tänaseks on see kasvanud 100+ inimeseni, kes ideede läbitöötamisega tegelevad.” 

1400 ideed – 40 miljonit eurot lisaväärtust

IdeaHubi fookuses on kokkuvõtvalt uutel ärimudelite ja/või kompetentsidel põhinevate idee hankimine ning ärikaasuse valideerimine ja arendamine kuni toimiva ärikaasuseni jõudmiseni.

Kokku on IdeaHubi kogunenud 1400 ideed, 56 neist on jõudnud elluviimise staadiumisse. Väärtus, mida läbi selle on genereeritud on Steinbergi sõnul 40 miljonit eurot. 

Innovatsioon käsikäes klientidega

Kui IdeaHubi alguspäevadel oli põhirõhk avastamisel, siis viimastel aastatel hõlmab ärikaasuste arendus klientidega lahenduste valideerimist, piloteerimist, äri- ja finantsmudeldamist, disainisprinte, kiirendeid, ekspertide kogukonna kaasamist nii emafirma Eesti Energia seest, kui ka teadlaste seast. Innovatsiooni läbiviivad meeskonnad on kokku pandud äriüksuste üleselt – see võimaldab idee algusest lõpuni välja töötada ning samuti on üksusteülesed tiimid Steinbergi sõnul aidanud tiime paremini koos toimima panna. 

“Suures pildis mõtestame me oma tegevust lahti kontserni strateegiast. Eesti Energia ambitsioon on ühest küljest pakkuda klientidele mugavaid ja kasulikke energialahendusi, teisalt ka liikuda järjest rohelisema energia suunas. Neist juhtmõtetest lähtumegi ja sinna ka ideid otsime,” rääkis Steinberg. Ta tõi välja ka ambitsioonika eesmärgi, mille kohaselt peab 2050. aastaks tulema 80% energiatootmisest rohetehnoloogiast. 

Valdkonna ekspert≠ hea kliendikogemuse ekspert

Kadi Steinberg tõi hea näite, kuidas ettevõtted kipuvad liiga oma mullis toimetama. Enefit Energy Pitch võistluse raames tuli idee teha paremaks klientide liitumisleping. 

Oma maja inimesed olid selle peale üllatunud, sest “meie protsess on ju nii lihtne, üks-kaks-kolm-neli sammu ja kõik on kliendile selge ning liitumine tehtud!” Sellegipoolest valideeriti ideed klientide peal ja kui viimasel päeval tehtud kliendiintervjuude käigus selgus, et läbivalt ei saada liitumisprotsessist midagi aru, said ka oma maja inimesed aru, et valdkonna ekspert ei ole alati suurepärase kliendikogemuse ekspert. 

Eesti majandusele konkurentsieelise tekitamine läbi innovatsiooni

Mikk Vainik, Accelerate Estonia juht rääkis klubilistele sellest, miks programm loodi – et tekitada konkurentsieelist eesti majandusele. Vainikul endal on pikaajaline riigiametniku taust, kümnekonna aasta eest alustas ta teaduspoliitika arendamisega, seejärel tegeles riigi infosüsteemidega ning viimased aastad on läinud finantsinstrumentide ja startup ökosüsteemi arendamisele. Sellest kõigest tingituna hakkas Vainikut rohkem huvitama avaliku sektori innovatsioon.

Palju häkkimist, vähe villa

Vainik meenutas paari avaliku sektori häkatoni. 2016. aastal toimus Euroopa Komisjoni tellimusel Policy Hack, kus osalesid tippinvestorid ja startupide asutajad, Üritusest koorus küll vägevaid ideid, aga kui Vainik uuris, mida nende ideedega edasi tehakse, selgus, et mitte midagi. “See tundus raiskamisena. Otsustasin, et teeme paremini ja seda juba aasta hiljem, mil Eesti oli Euroopa Liidu eesistuja.”

Vainik valis Policy Hackist Mehhikost Taini erinevaid poliitikakujundajaid, kes startup ökosüsteeme arendasid. “Tegime nendega eeltööd, pakkusime tuge. Kui see lõppes, küsisin taaskord, et mis näiteks Hollandi scaleupi initsiatiivist edasi saab. Selgus, et murekohaks oli, et see tiim ei teadnud, kuidas oma ideed ministritele maha müüa.”

Vainik sai aru, et tuleb taaskord joonistuslaua taha naasta ning avaliku sektori innoveerimine Eestis toimima panna. Just nii sündiski 2019. aastal Accelerate Estonia.

Miks me lahendame Londoni expatide probleeme?

“Index Ventures’i andmetel on Eesti maailmas 1. kohal startup regulatsiooni poolest. Suurepärane! Aga miks me kasutame seda Londoni expatide probleemide lahendamiseks? Miks mitte lahendada meie inimeste probleeme siinsamas?”

Vainik ütles ka, et kuigi e-residentsus on hea näide avaliku sektori innovatsioonist, ei läinud selle edu ametnikele korda, sest see nimelt ei lahendanud kellegi igapäevaseid tulekahjusid. 

Accelerate Estonia teeb avaliku sektori sees probleemide ideekorjet ja siis leiab neile probleemidele erasektorist meeskonna, kes piiratud aja jooksul valideerib mingeid lahendusi. Vainiku sõnul on sellise lähenemise puhul oluline, et need tiimid ei ole seotud aastatepikkuse pärandiga, mis tihti paneb piirid ette, miks midagi ei saa teha. 

75 ideed – pigem vitamiinid kui peavalurohi

Vainik tahtis Accelerate Estonia programmi edu tagada ja kulutas seetõttu kõigi ministeeriumide kantslerite uksi. “Paljud olid esimestel minutitel veidi üleolevad, aga kohtumise lõpuks siiski möönis enamus, et sellest programmist võiks neile kasu tõusta.”

Esimesel aastal kogunes programmi raames 75 ideed. Nende elujõulisust testiti kantslerite peal, sest lõpuks peaksid just nemad need ellu viima või nende elluviimise tagama. Seitsmeteistkümnele ideele näitasid kantslerid rohelist tuld. Neid arendati omakorda edasi ning seejärel tuli idee neid ametnikest kuuluvale žüriile pitchida. Enamuse puhul selgus kahjuks, et tegemist on pigem vitamiinide kui peavalurohuga. Samas kaks ideed siiski jätkab tänaseni.

Et midagi muutuks paremaks kõigi jaoks

Vainik ütleb, et Accelerate Estonia programmi põhiidee on tekitada uusi turge. “Mitte et startup või scaleup tuleb ja tekitab meie abil endale uue ärisuuna või müüb riigile midagi maha, vaid et midagi muutuks paremaks kõigi turul tegutsejate jaoks.”

Käesoleva aasta fookusteemad on vaimne tervis ja rohepööre ning kolm tiimi juba teemadega toimetab ka – see kõik toimub teadusarendusgrantide abil ning arendamisse minevad ideed läbivad 3-sammulise filtri: Accelerate Estonia tiim koostöös Tehnopoliga, teise sammuna valideeritakse ametnikke, keda see pakkumine hakkab mõjutama ja kolmas samm on missiooninõukogu nii ametkonnast, erasektorist, kolmandast sektorist kui ka akadeemiast.

“Kui ma programmi käivitades lugesin teiste valitsuste innovatsioonilaborite kogemust, siis igalt poolt käis läbi, et selle käimaminek võtab keskmiselt kolm aastat. Ning seal oli ka soovitus, et käivitusperioodi mõõdikuks võiks olla projektide hulk, mida suudame sel perioodil läbi käitada.”

Strateegia veab innovatsiooni või vastupidi?

SEB Balti strateegia ja kliendikogemuse juht Andra Aaltoa rääkis, et SEB-s oli ideepank olemas juba 10+ aastat tagasi. “Inimesed said saata mõtteid panga teenuste kohta, mis on valesti või tuleks paremini teha ja keegi siis hakkas neid ideid protsessima. See aga päädis sellega, et tooteomanikud üritasid öelda, et need ideed on mõttetud, teostamatud või juba teostamisel. Saime aru, et mõte on hea, aga protsess seal ümber peab olema teistsugune ja aitama ideid teostuseni viia.”

Sealt jõudis pank Employee Labi kontseptsioonini, mis toimis 2018. aastani ja sealt omakorda uue kontseptsioonini.“Mingi moment tekkis arusaamine, et meil on liiga palju ideid, mida me ei suuda teostuseni tegelikult viia. Pank ise läbis suurt muutust ja arendusressursid olid hõivatud, mis ka pärssis ideede teostust,” meenutas Aaltoa. 

Innovatsioon – kas protsess või tulem?

Aaltoa jagas karmi tõde: “Ka innovatsioon vajab distsipliini!” Tema sõnul tuleb ebaõnnestumisi tolereerida, ebakompentsust aga mitte. Eksperimenteerida tuleb, aga kontrollitult. “Ükskord tekkis meil olukord, kus ükski pilootprojekt ei ebaõnnestunud,” meenutas Aaltoa naerdes.

Digitaalne lõhe kasvab 

Digitaalne lõhe küll kasvab, aga on ka inimesi, kes on hüperteadlikud ning on kursis, sellega, mis maailmas toimub ja mida kliendid vajavad. “Kui selliseid inimesi on rohkem, on lootust, et pikas perspektiivis jäädakse ka konkurentsis ellu,” võttis Aaltoa oma ettekande kokku. 

Spin-offide ehitamine on sama “glamuurne” kui curling 

“Spin-offide ehitamine on tegelikult nagu curlingu mängimine ja suurelt jaolt mitte glamuurne emalaevalt lennukite õhku laskmine,” alustas oma kogemuslugu Net Groupi innovatsioonijuht Siim Lepisk

Net Groupi spin-offid

Syneralli kliendi- ja arvetehaldustarkvara on Net Groupi spin-off, millel on Soomes ette näidata kaks miljonit klienti. 

Depowise on spin-off, mis toimetab Rootsi turul ja mis kutsuti ellu tänu Rootsi investeerimisfondile, kes tuli Net Groupi murega, kuidas ehitada oma süsteemid niimoodi üles, et need ka aastate pärast regulatsioonikindlad oleksid. “Tegime neile süsteemi, mis on tulevikukindel ja suutsime selle müüa ka ühele Rootsi pangale, kelle kõik investeerimisfondid kasutavad seda. Sisuliselt on tegemist compliance tööriistaga, mis aitab hoida investoritel silma peal, et nad ei teeks investeeritava rahaga muud, kui lubatud,” rääkis Lepisk. 

Schoolaby on spin-off in the making. “Tootestasime sisuliselt e-koolikoti. Paljud teavad ja kasutavad Google Classroomi, aga seal on palju sellist, mida ei saa kohandada ega muuta.  Schoolaby võimaldab kasutajateekonda disainida ühes keskkonnas. Samuti on seal küljes analüütiline tööriist, mis näitab ära, millistest materjalidest lastel kasu oli. Selle sisendi põhjal saab koostada täiesti individuaalseid õppekavasid. Schoolaby teeb õpetajate elu lihtsamaks ja õpilaste elu kvaliteetsemaks,” kirjeldas Siim Lepisk. Juba praeguse seisuga on Schoolabyl mitukümmend Eesti koolist klienti ning läbirääkimised käivad ka Aafrika mandri koolidega.  

Samuti piloodi faasis on Net Groupi ehitatud riigiasutuste juturobotile erasektorist klientide ja kasutusalade leidmine. 

Spin-off lehter 

Lepisk rääkis, et Net Groupi ambitsioon on igal aastal üks spin-off ettevõte turule aidata. Ja lisas, et tegelikult on see ambitsioon suuremgi – jõuda ühe ükssarvikuni aastas. 

Kui Arvo Pärdile meeldib, siis järelikult on hea idee

ILK hooaja lõpuüritusele pani punkti diskussioonipaneel teemal “Kuidas jõuda ideest teostuseni” – Siim Lepisku, Kadi Steinbergi ja Mikk Vainiku osalusel. Paneeli modereeris Anette Ustal. 

“Struktuur ja ajaraam sunnivad edasi liikuma. Kui projekt on strateegiline, siis struktuur ja tähtaeg aitavad selle ka ära teostada,” leidis Siim Lepisk.

Mikk Vainik jagas omast kogemusest, et innovatsiooniprogrammi tuleb võtta tiimid, kes on juba varem koos töötanud ja seejärel neid võimalikult vähe segada.

Kadi Steinberg ütles, et oluline on inimesed mugavustsoonist välja lükata ja panna nad kohe suhtlema potentsiaalsete klientidega. “Kliendid tegelikult tulevad hea meelega kaasa ja suhtlevad.” Lisaks rõhutas Steinberg, et oluline on ka inimeste enda profiil. “Innoveerimisel on määramatust palju ja see nõuab paindlikkust.”

Siim Lepisk andis ka soovituse, kuidas vältida raha põletamist. “Igasugune koostööpartnerite võrgustik aitab vältida tarbetute asjade tegemist. Tiimidel võib muidugi olla suur mure, et maandumisleht pole veel valmis, bugid on sees, aga kui partnerid on usaldusväärsed, siis see on suure eesmärgi juures tühi-tähi.”

Kadi Steinberg rõhutas, et kaasamine on oluline hästi varajases staadiumis. “Juhid olgu “kaasas” algusest peale, sest nende tugi on ülioluline.”

Diskussioonipaneeli ja ürituse punktina palus Anette Ustal paneelis osalejatel jagada üks nipp või eluline õppetund, mis tagaks idee eduka realiseerimise. Mida teha, millest hoiduda?

Siim Lepisk: “Mine kohe majast välja ja küsi inimeste käest miks see ei tööta, mida teistmoodi teha? Iga tagasiside ei saa töösse võtta, aga võid saada värske vaate.”

Kadi Steinberg: “Kaasake oma ideede valideerimisse kliente! Lisaks, inimesed, kes tegelevad innovatsiooniga, peaksid olema avatud meelega.”

Mikk Vainik: “Mandaat peab olema. Küsisin kord Kultuuriministeeriumilt, kuidas nemad ellu viidavaid ideid valideerivad ja mulle vastati, et mis tahes idee meeldib Arvo Pärdile, siis see on ka järelikult hea ja väärib ellu viimist.”