Innovatsiooniliidrite klubi korraldas koos SEB kasvuprogrammiga ühisürituse tuleviku majandustrendide teemal, et rääkida teemal “Kuidas saame strateegiliselt juhtida uute teenuste, ärimudelite ja protsesside arendamist?”

Ürituse galerii leiad SIIT.

SEB andis üritusel ülevaate digipöörde suundadest ja majandustrendidest. Innovaatilised ettevõtted Helmes, Astro Baltics ja MyDello arutlesid finantssektori digitaalsete arengute üle, andes ülevaateid innovatsiooniprojektidest ning jagades praktilisi näiteid ja koostöövõimalusi.

Ürituse avas SEB digipanganduse juht Edward Rebane, misjärel andis avasõnad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol äriarenduse juht Martin Goroško. “Oleme Innovatsiooniliidrite klubi üritusi korraldanud vähemalt kaks aastat ja see on seni suurim üritus,” ütles ta.

“Meil pole Eestis mitte ainult tõeliselt elujõuline startup-ökosüsteem, vaid endiselt on väga palju innovatsiooninäljas suurkorporatsioone ja avalik-õiguslikke organisatsioone,” ütles ta ja märkis, et “sellepärast tõime kokku suured era- ja riigiettevõtted ning erinevaid sektoreid, millest alates on meist saanud üks suurimaid innovatsiooni poole püüdlevaid kogukondi. See kõik seisneb üksteiselt õppimises, üksteisega suhtlemises, parimate tavade ülevõtmises ja nende rakendamises; see puudutab nutikaid investeeringuid, tulevikku investeerimist, koostööd idufirmadega jne.

Digitaliseerumine ja seejuures isiklikuks jäämine

Edward Rebane ja SEB digimüügi ja automaatika juht Märten Liinat tutvustasid SEB ajalugu ja rääkisid panga digimuutusest. Nende eesmärk on olnud kahekordistada oma digitaalset müüki, kuid kuidas saab vana ja üsna konservatiivne pank seda teha ilma vastupidise tulemuseta? Vastus on “kasutades pärandit oma eelisena”.

Edward ja Märten rääkisid sellest, mida seni panga digitaliseerimiseks tehtud on. Nad selgitasid proaktiivset kliendisuhtlust, kaasaegseid digikanaleid ja digitaalseid tooteid ja STP-d. Digitaliseerimise kõige olulisem aspekt on Edwardi sõnul siiski inimesed.

“Hea plaan ei tähenda alati, et sõit tulemuseni on sujuv,” ütles Märten. Olenemata ettevõttest on kõigil oma nii-öelda üheksa põrguringi ja oma võitlused (näiteks konservatiivne ajalugu, nagu vanal pangal). Ta selgitas, et neil on aastate jooksul olnud palju ideid, kuid suurem osa neist on takerdunud IT- ja äriarendusressursside taha.

Lõpuks õnnestus neil teha päris lihtne “vajaduste puu”, küsides klientidelt, milliste kitsaskohtade ja muude probleemidega nad on kokku puutunud ning pärast selle uuringu tegemist said nad järeldada:

tuleb personaliseerida pakkumisi ja suhtlust;

ülesandeid ja sisu on vaja automatiseerida;

peab õppima kanalite vahel orienteeruma.

Veinijoojad vs õllejoojad

Suurepärase ettekande majandustrendidest ja tulevikusuundadest tegi SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. „Püüan teile selgitada, kuidas mina täna maailmas toimuvat mõistan – asjalood ei ole head. Suurimaks hädaks on inflatsioon,” alustas ta oma ettekannet, misjärel selgitas kogu protsessi, kuidas me siia oleme jõudnud.

“Maailmamajanduse suurim probleem on see, et meil on tohutud võlad, eriti valitsuse poolel. Kui intressimäärad tõusevad, ei tunne need võlglased end nii hästi. Kui vaadata Euroopat, siis kõikidel riikidel, kus juuakse õlut, on põhimõtteliselt kõik korras, aga kõigil, kes joovad punast veini… nad on, noh, praktiliselt maksejõuetud. See tähendab, et meil on inflatsioon ja me ei tea, kui tõsine see on. Meil on intressimäärad, mis peaksid kõiki muid tegureid arvestades olema kõrgemad.”

„Kui sa ei tea inflatsiooni taset, siis sa ei tea, kuidas intressimäärad arenevad, seega sa ei tea, mis saab majanduskasvust. Kõik on udus. Tänane hommik oli üsna udune – praegune olukord on üsna sarnane”.

Peeter rääkis raha kallinemisest. Me ei tea, kui palju raha hind pikas perspektiivis tõuseb. Tänane olukord premeerib riski võtjaid, kuid need riskid tuleb läbi mõelda. Mis puutub iduettevõtetesse, siis ka nende väärtused langevad ja nii rõõmsalt kui seda seni tehtud on, enam miljoneid ei kaasata.

Publiku küsimusele euroala kohta vastas Peeter, et euroala “õllejoojad” maksavad lõpuks “veinitarbijate” elustiili kinni. Põhjus on selles, et nende tootlikkuse tasemetes on märkimisväärsed erinevused ja kui samas valuutatsoonis on need ilma ülekandemehhanismideta koos, tekib probleeme ja see häda on juba käes.

Hea innovatsioon = sotsiaalne innovatsioon?

Professor Tyler Wry Pennsylvania Whartoni ülikoolist tegi ettekande “heast” innovatsioonist. Selgub, et globaalses edetabelis on USA üks innovaatilisemaid riike maailmas. USA-s antakse igal aastal välja üle 400 000 patendi. Professor andis suurepärase ülevaate USA innovatsiooniprotsessidest ja sellest, kuidas mõned neist on tõeliselt mõjukaks saanud.

Ta tõi näiteks Warby Parkeri, Ameerika prillide, kontaktläätsede ja päikeseprillide ükssarvikust veebimüüjast, kelle tulud küündivad üle 540 miljoni USD. Kuivõrd nende tooted ei pruugi olla väga uuenduslikud, siis nende ärimudel kindlasti on!

Edasi rääkis ta oma uurimisvaldkonnast – kuidas sotsiaalne innovatsioon viib hea innovatsioonini. Sotsiaalsed ja keskkonnaalased eesmärgid on tänapäeval ettevõtluses muutunud peaaegu sama tähtsaks kui rahalised eesmärgid. 

“Sotsiaalselt juhitud innovatsioon või sotsiaalne innovatsioon on põhimõtteliselt hea asi, sest kui võtate rahateenimise soovi ja põimite selle rahalise eesmärgiga, siis sageli juhtub see, et püüdlete mitme eesmärgi poole, mis on võimestavad üksteist,” selgitas ta ja lisas, et “ideaalsel juhul leiate lihtsalt lahenduse, kus saate kasumlikult teenindada mõnda turgu, kus on sotsiaalne vajadus”. Kuid nii hästi kui see ka ei kõla, leiavad sotsiaalsed ettevõtjad sageli, et seda on raske hallata, sest head tegemise ja rahateenimise vahel tuleb valida.

Kuidas vanas Euroopas innovatsiooni viljeleda?

Helmese äriarendusjuht Maarja Kaasik rääkis vahva loo innovaatiliste finantslahenduste loomise kogemusest vanas Euroopas. Helmes oli esimene IT-ettevõte, mis registreeriti ametlikult iseseisvas Eestis. Helmes loob tooteid sisekasutuseks, pakkudes oma klientidele maailmatasemel tootemeeskondi. Nad töötavad kriitiliste süsteemidega ja enamik nende klientidest on globaalsed ettevõtted. Olgu öeldud, et sageli on Helmesele antud täielik vastutus nende ettevõtete projektide eest, kellega nad koostööd teevad.

Rääkides innovatsioonist vanas Euroopas, valis Maarja teema ilmestamiseks kaks projekti: OECD ja Bonnfinanz. „OECD on täna rahvusvahelise koostöö keskmes, sest 80% maailma kaubandusest ja investeeringutest katavad OECD liikmed ja võtmepartnerid. Helmes on tänaseks olnud OECD osaks juba kaheksa aastat, ehitades neile erinevaid süsteeme,” selgitas ta. 

„Peamised õppetunnid on see, et IT on seotud inimestega, see on inimeste äri ja meie kogemuse põhjal on peamine väljakutse kommunikatsioon. Eriti selliste suuremahuliste projektide puhul,” rääkis Maarja. Ta rõhutas ka vajadust kannatlikkuse, kiire kohanemisvõime ja paindlikkuse järele.

Teine hea näide vana Euroopa innovatsioonist, mille Maarja tõi, on Bonnfinanz. Bonnfinanz on Saksa finantsmaaklerifirma, “korporatiivne startup”, nagu Maarja seda kirjeldas. Nende probleem seisnes selles, et neil oli vaja kõik oma infosüsteemid nullist luua, kuid neil polnud ettevõttesisest arendusmeeskonda ja neil oli selleks aega vaid 18 kuud. Helmes kaasati pärast seda, kui teine ​​Saksa firma neid soovitas, mis ilmestab, kui palju soovitused loevad.

Sellest projektist saadud õppetunnid näitavad taas suhtlemise ja kommunikatsiooni tähtsust ning ka seda, et kaugtöö on uus norm. Väga põnev on, et nad on allhanke korrast üle läinud partnerlusele.

Õppetunnid:

Eeldatav innovatsioonitase: kui Eesti mõtleb innovatsioonile, siis mõtleme masinõppele, tehisintellektile, ennustavale andmeanalüüsile ja nii edasi. Kuid mida klient võib tegelikult vajada, on õpetus pdf-failist andmete kogumiseks. Ja see on nende jaoks suur samm innovatsioonis. Peab olema realistlik.

Püsivus: innovatsioon võib tunduda hirmutav, eriti kui ettevõte, mis on oma innovatsioonitee alguses, mõtleb innovatsioonile e-valitsuse ja tehisintellekti mõistes. Peame olema püsivad, mitte võtma tõsiselt esimest kolme vastust “ei, me pole veel valmis” ja näitama neile, et isegi väikesed sammud on seda väärt.

IT on seotud inimestega: me kõik oleme inimesed ja oleme kõik koos, seega on suhted innovatsiooni teel väga olulised.

Astro Baltics ja MyDello 

SEB kasvuprogrammi vilistlane ja Astro Balticsi avalike suhete juht Priit Pint rääkis ettevõtte projektidest ja koostöösuundadest. Astro Baltics on kõrgetasemeliste IT-oskuste ja 23-aastase kogemusega Eesti ettevõte, mille eesmärgiks on pakkuda turul keerukamaid ja nutikamaid IT-lahendusi. Tegemist on ühe juhtiva tanklalahenduste arendajaga Eestis, kes teeb lahendusi maksetele, kontrollseadmetele ja riistvarale.

Priit rääkis nende visioonist parandada igas suuruses ettevõtete tööprotsesse ning läbi erinevate IT-lahenduste aidata kaasa ettevõtte kasvule. Ta selgitas ja rääkis paljudest toredatest ja elulistest näidetest Astro Balticsi teekonnal pakkuda ainulaadset, kliendikeskset ja paindlikku majandustarkvara ning iseteeninduslahendusi, mis võimaldavad klientidel saavutada maksimaalset efektiivsust.

MyDello arendusjuht Magnus Lepasalu tegi ettekande logistikast ja sellest, kas ta usub, et see ühel hetkel täielikult automatiseerub. Kuna selle saavutamine on MyDello eesmärk, siis vastus ei üllata – jah! Magnuse hinnangul muutub logistika tulevikus täielikult automatiseerituks. MyDello on praegu missioonil ühendada kõik tarneahela osapooled.

Magnus jutustas nende võitlustest ja edulugudest, rääkides, kuidas nad on jõudnud SEB kasvuprogrammist kolm aastat tagasi selleni, kus nad on praegu ühes maailma suurimas tööstuses.