Tagasi

Innovatsioonitrepp 2.0: uus mudel aitab end positsioneerida ja annab tööriistakasti järgmisteks arenguhüpeteks

1 detsember / Sille Võsaste

Innovatsiooniliidrite klubi nõukogu liige Mart Maasik tutvustas novembri keskel Tallinna Teletornis Innovatsiooniprotsessi mudeli uut ja tunduvalt põhjalikumaks arendatud mudelit, mille abil oma ettevõtte innovatsioonitaset tõsta. Selleks tööriistaks on Innovatsioonitrepp 2.0.

Kui aasta aega tagasi rääkis Mart ühel klubi kokkusaamisel globaalsest innovatsiooniindeksist ja sellest, et Eesti selles tabelis 21. kohal paikneb, siis täna saame Eestit juba 18. kohal näha. Euroopa kontekstis on Eesti kümnes – “pole tegelikult ju paha! Siit on hea edasi minna!”

Globaalset innovatsiooniindeksit (Global Innovation Index) on tehtud juba kümmekond aastat ja see on väga hea viis riikide arengut innovatsioonivõimekuses võrdselt pulgale panna ja näha, mis on meie tugevused ja nõrkused ja seda dünaamikat ka läbi aastate jälgida, selgitab Mart. 

Innovatsiooniindeksis on maailma riigid 80 erineva indikaatori järgi innovatsioonivõimekuse osas ritta pandud. “Eesti olukord ei ole täna üldse halb. Ma ei ütle, et keegi oleks sellega süstemaatiliselt tegelenud, et Eesti innovatsiooniindeksis edasi areneks, aga meil on hästi läinud. Kui Innovatsiooniliidrite klubi on tehtud selleks, et meil oleks veel rohkem innovatsiooniliidreid, siis riigina on Eesti juba täna innovatsiooniliidrite hulgas.

2022 globaalse innovatsiooniindeksi järgi on kümme maailma kõige innovaatilisema majandusega riiki (järjekorras): Šveits, Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Inglismaa, Holland, Korea Vabariik, Singapur, Saksamaa, Soome, Taani. Šveits on Mardi hinnangul nimekirjas esimene tõenäoliselt sellepärast, et seal on palju innovaatiliste ettevõtete peakontoreid ja see äri, mida seal tehakse, on väga kõrge lisandväärtusega.

“Eesti on infotehnoloogia ja uute äride loomise võimekuse vaates kindlasti maailma innovatsiooniliidrite hulgas. Täna võiksime mõelda aga sellele, kas see on see, mis meid siit punktist edasi viib,” räägib Mart ja toonitab rohkem neid aspekte, milles meil oleks vaja teistele järele jõuda.

“Milles me selgelt rohkem saame teha on teadmussiirde ja tehnoloogia rakendamise võimekuses – siin on veel tükk maad minna. Ja ka kogu äri keerukuses – enamasti on Eesti ettevõtted oma ärimudelitelt lihtsakoelised. Need kaks on minu hinnangul need, mida me saame kindlasti muuta, kus me saame süsteemselt läheneda,” ütleb Mart. 

“See laine, mis meid täna siia kandnud on, see ei kanna meid edasi,” tõdeb Mart.

 

Innovatsioonitrepp 2.0 

“2021. aastal ehk pool aastat pärast Innovatasiooniliidrite klubi käivitamist saime aru, et meil on vaja süsteemsemat lähenemist oma liikmete innovatsioonivõimekuse hindamiseks, sest ettevõtted olid väga erinevates faasides. Joonistasime innovatsiooniprotsessi mudeli, kirjeldasime selle täpselt lahti ja hakkasime seda oma liikmete peal testima. See andis meile hea ühise raamistiku dialoogi pidamiseks,” meenutab Mart. Suhteliselt ruttu saadi aga ka aru, et innovatsioonitrepp vajab edasiarendamist. 

Miks innovatsiooni vaja on? See on väga selgelt sõnastatud: “Iga ettevõtte eesmärk on pikaajaline kasumlik äri. Selle saavutamiseks vajab ettevõte ideid, millega edestada konkurente, kasvada ja kesta. Selliste ideede rakendamise praktikat nimetatakse innovatsiooniks. Pikaajaliselt edukate ettevõtete tunnus on sisemine võimekus luua ja rakendada uuendusi pidevalt ja kasvava mõjuga.” 

Suurim probleem, mida innovatsioonitrepi abil lahendama hakatakse ja juba täna ka lahendatakse ongi lisandväärtuse küsimus. “Ettevõtlikust on meil kõvasti, ⅔ ettevõtetest on uuenduslikud. Samas on Eesti majanduse lisandväärtus vaid umbes 80% EL-i keskmisest. Kõigest kümnendik ettevõtetest tegeleb selgelt eristuva toote või teenuse loomisega ja ka vaid kümnendik ekspordist on kõrge lisandväärtusega,” kirjeldab Mart. Eesti ettevõtted on küll uuenduslikud, aga tihenev konkurents ja uued arengusuunad vajavad veel julgemaid lahendusi. 

“Kui meil on olemas hüpotees, et meil on Eestis ühine viis innovatsioonivõimekuse arendamiseks ja koostööks, siis tõenäosus, et me suudame rohkem ära teha on väga kõrge,” sõnab Mart. 

Innovatsioonitrepp visualiseerib ettevõttele tema uuenduslikkuse taseme ja pakub edasiseks arenguhüppeks tööriistakasti läbi erinevate arendamist vajavate võimekuste. Trepil on viis astet ja kuus kihti. 

Mõte on selles, et iga ettevõte saab seda treppi igas faasis uuesti ja uuesti eeskujuks võtta. Innovatsioonitrepp on jagatud viieks arengutasemeks, suurim rõhk kolmel keskmisel – üksikute uuenduste katsetaja, juhitud protsessiga uuendaja ja strateegiline uuendaja.  

Trepp töötab nii, et need samad kihid on ka detailsemalt lahti kirjeldatud. Selle tabeli järgi saab ise hinnata oma innovatsioonivõimekuse taset, aga on loodud ka algoritm, mis aitab ilma tabeli järgi hindamata ära defineerida, mis innovatsioonivõimekuse tasemele keegi kuulub. 

Innovatsioonitrepi mõte on selles, et oleks täpselt selge, kuidas paremaks saada:

  1. Kus ma olen? ehk positsioneerimine
  2. Mida ma muutma pean? ehk arenguvaldkondade valimine, milles ma tahan arenguhüpet teha
  3. Kuidas ma muuta saan? ehk teadmiste, oskuste, ressursside jm valik arenguhüppe saavutamiseks

Praktikas näeb Mardi sõnul innovatsioonitrepp 2.0 kasutamine välja nii, et ettevõttega tehakse intervjuu ning hinnatakse ära tema hetkeseis, millisel arenguastmel ettevõtte paikneb. Esmane kaardistus annab hea indikatsiooni ettevõtte hetkeolukorrast, mis faasis paiknetakse. Siis jõutakse näiteks ettevõtte juhatuses ühisarvamusele selle osas, kuhu ettevõttena arenema hakatakse, mis on need fookused ja mis on üldse võimalik. Seeläbi aitabki mudel väga süsteemselt oma äri arengusse panustada ja selge teekaardi abil toimetada. “Tahame, et see oleks mugav ja käega katsutav tööriist, mida kasutada!” 

Järgmise faasina soovib Innovatsioonitrepp 2.0 töörühm luua tööriista kasti, kuhu lisatakse ülevaade vajaminevatest teenustest, kontaktidest ja mentoritest. Kõige olulisem on ettevõtte enda roll ja vastutus järgmisse arenguetappi liikumisel.

Täpsem info:

Innovatsiooniliidrite klubi nõukogu liige Mart Maasik, mart.maasik@ut.ee 

Tööandjate Keskliidu arengunõunik Kristel Oitmaa, kristel.oitmaa@employers.ee

Innovatsiooniliidrite klubi koduleht, innovatsiooniliidrid.tehnopol.ee