Blogi

Tagasi

“Riiulis seisvast teadusest pole kellelegi kasu” ehk teadusasutuste ja ettevõtete koostööst

16 juuni / Kristi Jõeäär

27. mail toimus Mektorys Innovatsiooniliidrite Klubi üritus „Teadus- ja arendustegevuse parimad praktikad ning koostöö teadusasutuste ja ettevõtete vahel“. Arutlusele tulid nii ülikooli ja teadlaste kui ka ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate vaated teemale ning päeva lõpetas põnev paneeldiskussioon.

Ürituse avas Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtluskoostöö juht Katre Eljas. Katre rääkis koostööst teadusasutustega – kirjeldas erinevaid koostööformaate, rääkis, mis on tööstusdoktorantuur, tutvustas stipendiumeid, lepingud jne.

Ürituse galerii leiad SIIT!

Miks peaksid ettevõtjad ja ülikoolid koostööd tegema? 

“Ma olen täiesti nõus sellega, et innovatsioon, mis põhineb teadusel ning teadus- ja arendustegevusel, on pikaajalise mõjuga innovatsioon ja just läbi selle saab majandust kõige pikemalt ja paremini turgutada.” Põhjuseid koostööd teha on veel – vajadus olla teadlik teadusuuringutest ja -saavutustest, soov olla talentidele lähedal, arendada organisatsiooni ja võrgustikku, näha arenguvõimalusi varakult ja olla lahendustele võimalikult ligipääsetav.

TalTech rääkis ettevõtte klienditeekonnast ülikoolis. “Ma olen palju kuulnud, et ülikool on mingi müstiline olevus,” kirjeldas ta ettevõtete tavapärast esmareaktsiooni. Esiti on tegelikult vaja ühise kohtumise ajal selgeks saada, mida ettevõte ülikoolilt vajab. “Tänapäeval on üha enam ka seda, et ettevõtted vajavad tegelikult kompleksemaid lahendusi, kui algul ise ka arvatakse, et ei tulda mitte ainult ühe tehnoloogia või probleemi lahendamise pärast, vaid probleemil on mitu haru ja vajatakse interdistsiplinaarsust.”

Tegeliku vajaduse väljaselgitamise juures me kaasamegi mitmeid erinevaid osapooli – teadlasi ja spetsialiste. “Ka teadlased tahavad teha tähendusrikast koostööd, mitte koostööd koostöö pärast, sest teadlased tahavad sellest koostööst midagi saada, selle käigus ka õppida. Nende huvi on, et loodud teadmist ka hiljem reaalselt kasutada saaks ning sellele oleks ühiskonnas väärtus ning ka mõju,” kirjeldas Katre. Iga koostöö puhul on alati väga olulisel kohal ka intellektuaalomand, aga seda ei tasu karta. “Me lepime selle alati eelnevalt ettevõttega kokku, et hiljem lahkhelisid ei tekiks.” 

Koostööprojektid on ka muudes aspektides väga erinevad. Muuhulgas sõltuvad koostööprojektid ka ettevõtluskoostöö vormidest. Laias laastus jagab Katre vormid teadusega ja õppega seotud koostöövormideks. “Ülikooliga koostööd tehes peab arvestama, et ise ülikooli lõpetades suhe ülikooliga ei lõppe, see alles algab!” tsiteerib Katre üht vilistlast. Teadusega seotud pikaajalise koostöö kontekstis toonitab Katre, et ülikoolid soovivad selliseid koostöid väga teha, sest sealt saab ka teadlane väga palju uusi teadmisi. 

“Teadus, mis seisab riiulis – sellest ei ole kellelegi kasu,” kirjeldab Eljas, miks on oluline teadusavastused ettevõtlusesse ja laiemalt ühiskonda viia. 

Katre toob hea näite ka kommunikatsiooni olulisusest: “Kui ülikoolidelt küsitakse, miks nad ettevõtetega koostööd ei tee, siis öeldakse, et nad ei tea, mis ettevõtete vajadused on. Kui ettevõtetelt sama küsitakse, vastatakse, et nad ei tea, mida ülikoolid teevad”.

Takistavateks punktideks võib koostöö puhul saada näiteks aeg, kommunikatsioon, erinev arusaam koostööst, ootustest ja vähene raha. Headeks eeldusteks koostöö puhul tuuakse välja tahe, soov panustada ajaliselt ja sisuliselt, vajadusest ühise eesmärgi leidmiseks ja valmisolek muudatusteks.

Sektoritevahelise mobiilsuse (SekMo) meede 

Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Pille Pikker avas HTM-i poolt pakutavaid võimalusi, mille abil soodustatakse teadlaste ja ettevõtjate omavahelist koostööd. SekMo ehk sektoritevahelise mobiilsuse eesmärk on saada inimesed erinevate sektorite vahel liikuma ja kogemusi vahetama. Seeläbi saab suureneda teadmusalane koostöö. Täpsemalt saab SekMo meetme kohta lugeda siit.

SekMo sihtrühm on korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolid, era- ja avaliku sektori asutused jne. Pikker tutvustab ka juba käimasoleva SekMo raames toimunud kahte taotlusvooru, kuhu on esitatud 43 taotlust, milles rahastuse on saanud 20. Seejuures kaasatud ehk palgatud teadlasi on 21. 

Rahastust mitte saanud taotluste kohta toob nõunik välja kitsaskohad: projekt ei vasta teadus- ja arendustegevuse tunnustele, projektil puudub eesmärk, ettevõttel puudub võimekus omafinantseeringuks, esialgu nõudmised on palgatavale teadlasele liiga kitsendavad (näiteks PhD nõue, kuid see on veel omandamisel) ning keeruline riigiabi reeglistik.

Parimad praktikad – koostöö näited

TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant ja nooremteadur Karl Kull tegi ettekande koostöö parimatest praktikatest ja kuidas nendeni jõuda. Esimese näitena rääkis ta oma kogemusest tarkade võrkude kompetentsikeskuse loomisel. 

Tegemist oli Euroopa Liidu poolt toetatud SMAGRINET projektiga ja selle eesmärk oli seniseid energeetikasektori protsesse paremaks teha ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada. Peamine eesmärk oli ära võtta pidurid, mis täna n-ö konventsionaalses või harjumuslikus energeetikatööstuses (mis on suhteliselt konservatiivne sektor) on. “Innovatsiooniliidreid selles sektoris kindlasti on, aga kui mõtlete, et Eesti energeetika ettevõtted on tuhande liikmelised, siis on normaalne, et mõned inimesed ei mõista, miks me midagi teeme,” selgitab ta. Seni on hästi õnnestunud eksperte välja koolitada ja energeetika kogukonda luua.

“Kaardistasime 2000 Euroopa ettevõtet ja küsisime neilt, mis neil puudu on,” seletab Kull ja lisab, et neilt küsiti Euroopa Liidu kliima eesmärkide täitmise plaane ja täpsemalt, kas neil on eesmärkide saavutamiseks millestki puudu? Seega ongi koostöö algus väga oluline: 

  • küsisime tööstuselt, mida te vajate?
  • analüüsisime, mida me oskame;
  • hindasime, mida me ei oska;
  • lisaks tõime sisse täiendavad kompetentsid

Teadlaste vaadet esindava Kulli ettekande võib seega kokku võtta lausega “Küsime, mida vaja on ja selle põhjal kogume vajaliku kompetentsi kokku!”. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtete ja T&A asutuste koostöömeetmed

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist tegi Innovatsiooniliidrite Klubi üritusel ettekande arendus- ja innovatsioonivaldkonna juht Sigrid Rajalo, kes kirjutab ka doktoritööd ülikoolide ja ettevõtete koostöö teemal, kuid ettekandes räägib ametniku vaatest. . Sigrid rääkis, et ministeeriumite tasandil on rollid jagatud, kui HTM tegeleb teemaga koolide ja teadlaste vaatevinklist, siis MKM kaardistab eeskätt ettevõtete vajadusi ja kokkupandavad meetmed lähtuvad just sellest. 

Koostöömeetmete loomisel lähtutakse riigis suurtest mõõdikutest ehk peamine motivaator on tootlikkus. Teine oluline indikaator on aidata erasektoril ja ettevõtetel koju tuua 2% teadus- ja arendustegevuste investeeringuid. 

MKM meetmetest kõige olulisem, suurem ja strateegilisem programm on rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm. Selle eesmärk on ettevõtetes kasvatada uute ärivõimalustega seotud rakendusuuringute ja rakuuringute järgse tootearenduse mahtu, mille tulemusena suureneb ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadav müügitulu.

Sigrid rääkis lähemalt ka ettevõtte arenguprogrammist, tootearendustoetusest, tugi- ja arenduskeskusest, samuti innovatsiooni- ja arendusosakutest, mille eesmärk on pakkuda VKE-dele koostöö ja väikesemahuliste innovatsiooniprojektide tegemise kogemusi. Osak pakub seejuures reaalse võimaluse laboris midagi koos teha. Süvatehnoloogia valdkonna fookusega tõi Sigrid välja Startup Estonia programmi. Igasuguseid meetmeid võib aga nimetama jäädagi: teadus- ja tehnoloogiamahukate idude kiirendid ja ökosüsteem, Rohefond, AIRE jne.

“Üha enam tõuseb esile see, et ei ole tarvis lihtsalt teha koostööd ettevõte ja ülikoolide vahel, vaid seda koostööd peaks tegema agiilsemalt. Läbi teiste instrumentide ja meetodite, mis on omased võibolla iduettevõtette maailmale. /…/ see eeldab valmisolekut kõigi partnerite poolt,” tõdeb Sigrid. 

Parimad praktikad – koostöö näited

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi parimatest praktikatest ja koostööde näidetest andis ülevaate vanemteadur Kristel Vene, PhD.

Kristel kirjeldas ülikoolide missiooni – õpetamine ja uurimine ja lisas sellele ka ülikoolide “kolmanda missiooni”, milleks on ”teadmiste loomine, rakendamine ja kasutamine ühiskonna huvides”. Kristel tõi kolmanda missiooni kohta ka juba nii-öelda toimunud näiteid – EAS Innovatsiooniosakud – “Julgen väita, et instituut on neid päris palju teinud ja kuigi toetussummad küünlaid ei vääri, on sealt palju teisi positiivseid mõjusid. Saame teadlastena teha midagi kasulikku, ise areneda ja teadmust kasvatada ning aitame ettevõttetel fokusseerida andes neile selle arenguhüppe, et teadlased usuvad nende teemasse ja see on midagi, midaprioritiseerida.”

Kristel tõi välja projekti koostöös  teadlastega, mille eesmärgiks oli luuatervislikud kummikommid ja mükoproteiinist ehk seentest kanaliha. Koostöös avaliku sektoriga töödest tõi Kristel välja Kaitseväega koostöös tehtud kvaliteedianalüüsi sõdurite kuivtoidupakkidele, mis näitas, et nende sisu annaks erinevate koostisosade mõttes parendada. Hea näide on ka PPA-le tehtudnarkotestrid

“Iga väikene asi, mida me teadlastena teeme, suurendab teadmust.”

“GMO-d päästavad tuleviku” kirjutab toiduteadlasest Kristel oma slaidi pealkirjaks ja selgitab: “Ma panin teadlikult intrigeeriva pealkirja – GMO ei ole tingimata midagi halba, see on tulevik ja selle mõttega tuleb harjuda.” Tegemist on TalTechi spin-offiga, mis ehitab Eesti suurimat biotehnoloogia tootmisüksust. 

Viimasena rääkis Kristel projektist, mis tema enda sõnade järgi võibolla kõige põnevam on ehk koostööprojekt Letofiniga – päevalilleseemnete pressjäägi väärindamine. See projekt läheb kokku erinevate aktuaalsete fookusvaldkondadega nagu rohepööre, TAIE jne. Projektiga alustati innovatsiooniosakust, jätkati arendusosakuga ning selles on sündinud mitmed magistritööd ning projekti sisu rakendatakse erinevates õppeainetes ning otsitakse lahendusi

Paneeldiskussioon „Milline on koostöömudel teadlaste ja ettevõtete vahel Eestis?“ 

Moderaator: Siim Lepisk, NetGroup innovatsioonijuht

  • Tartu Ülikool, Tehnoloogiasiirde ekspert Friedrich Kaasik. 
  • Tallinna Tehnikaülikool, Keemia ja biotehnoloogia instituut, Kristel Vene, PhD.
  • Yanu tegevjuht Alan Adojaan. 
  • ePavement tegevjuht Allan Lahi.

Paneeldiskussiooni kõige paremaks mõistmiseks soovitame vaadata ürituse salvestust alates 1:12:00. 

Paneeldiskusioonist jäid kõlama mõtted/tsitaadid:

Friedrich Kaasik räägib, et kui pärast pikka arendust muudab ettevõte oma suunda ning seetõttu jääb loodud arendus teadlase riiulisse seisma: “Siis jääb ainult teadmine, et me oskame teha maailma parimat asja, aga me ei saa sellega midagi teha”. 

Kristel Vene kirjeldab, et kõik uksele koputajad võtab ülikool hea meelega vastu, et võimalikest koostöödest rääkida. ”Just hiljuti oli meil koosolek ühe järjekordse idee asjus, mispeale mõtlesin, et see ei lenda – see pole teadmusmahukas ja sarnaseid ideid on juba paljud proovinud. Siis tulebki öelda, et seal me ei tule kaasa. Mingi teise idee puhul tekib huvi ja silmad lähevad särama. Osapoolte vahel peab keemia tekkima, sest kui teadlasel ei teki seda sisemist tahtmist panustada, siis ei ole midagi teha.”

Allan Lahi: “Meil on vaja ülikooli teadmust. Kui on vaja veidike teistmoodi teadmust, siis me võtame selle Oulust, kui kolmandat, siis võtame selle kolmandast ülikoolist. Teine ülikooliga väärtuslik koostöö tulem on turundus – vahest aitab koostööde leidmisel see, et me ütleme, et teeme ülikooliga koostööd.”

Alan Adojaan kirjeldas kogemust mitme ülikooliga koostöö tegemisel ja kuidas esimene kord ülikooli uksele koputades ta ettevõtjana sealt soovitud tulemust ei saanud, aga teise ülikooliga sujub koostöö suurepäraselt: “Lähteülesannet me ei muutnud. /…/ Ise peab ka asja oma koostööpartneritele huvitavaks tegema. Pigem peame nüüd teadlasi vahepeal piirama, et nad liiga palju uusi asju välja ei mõtleks.”

Siim Lepisk: “Rääkides Tartust ja Tallinnast ja ettevõtjatest ja teadlastest, siis meil on kontor muuhulgas ka Sansibaril ja Tansaanias ja seal suhtutakse aega niimoodi, et mitte aega ei kulu, vaid seda tuleb kogu aeg juurde. Aega ei ole kunagi vähe, vaid seda tuleb alati juurde.”