Blogi

Tagasi

“Rohepöörde vältimine tapab viimsegi lootuse saada Põhjamaaks” ehk rohepöörde ja jätkusuutlikkuse matchmaking

17 oktoober / Kristi Jõeäär

Koostöös Tehnopol Startup Inkubaatoriga toimus 4. oktoobril Fotografiskas rohepöörde ja jätkusuutlikkuse matchmaking üritus. Tehnopoli innovatsioonijuhi Merilin Varsamaa sõnul soovib ILK toetada ettevõtteid süsinikuneutraalsuse saavutamise ja jalajälje vähendamisega ning matchmaking formaat suur- ja iduettevõtete vahel nii koostööks kui ka kogemuste vahetamiseks sobib selleks ideaalselt.

Eesti riigi Rohepoliitika koordinaator Riigikantseleist, Kristi Klaas, tervitas üritusele jõudnuid ja juhatas ürituse sisse. “Riigil on plaan selle aasta jooksul vastu võtta rohepöörde tegevuskava. Laias pildis tähendab see seda, et kui seni ollakse harjunud erinevaid valdkondi läbi valdkondlike poliitikate planeerima, siis rohepoliitika tegevuskava eesmärk on valdkonnad ühendada. Ühise katuse all on eesmärkide täitmine lihtsam ja nii saab riik paremini oma ressursse kasutada,“ räägib Klaas.

Põlevkivituhkadest kinnipüütud CO₂-st veganpiim on alles algus

Ragn-Sellsi maailmamuutvatest ringmajanduse lahendustest käis rääkimas nende äriarendusjuht Rainer Pesti. “Viimase 50 aasta inimkonna tegevustest mõjutab meid kõige rohkem populatsiooni kasv. Täna rihime 8 miljardi inimese piiri. Kõik need inimesed tahavad endale riideid, autosid jpm. Teadlaste seltskonnas inimese mõju kliimamuutustele täna enam küsimus ei ole – vaieldakse vaid selle üle, kui suur see mõju täpselt on,” räägib Pesti ja lisab: “Populatsiooni kasvuga samas korrelatsioonis läheb üles ka energia-, vee- ja majanduskasv, CO₂ hulk atmosfääris.”

Seitse aastat tagasi võttis Ragn-Sells ette suure muutuse ettevõtte tasandil. Teaduse ja arenduse poolelt võeti fookusesse väärindamine – tööstusjääkidest elementide välja võtmine. “Meil on Eestis üle 600 miljoni tonni põlevkivituhkasid,” selgitab Pesti, “ja viimase 70 aasta vältel on suudetud ainult 1% sellest mingil moel uuesti ringlusesse saada”. Keskkonna jaoks on need põlevkivituhast püramiidid koormavad, sest loomu poolest on seal palju kaltsiumit ehk see on aluseline.

“Ringmajanduse puhul on äge see, et tihti probleemiks olevad asjad võivad olla hoopis võimaluseks!” Vähe sellest, et Ragn-Sellsi näite puhul on tegemist ringmajanduse projektiga, on tegemist maailmas erakordse projektiga, kus kasutatakse ära mitte üks vaid kaks jäätmevoogu – tuhk ja CO₂ – nendest saadakse kaltsiumkarbonaat (CaCOз). Seda kasutatakse juba väga paljudes kohtades – näiteks valged aknaraamid, valged värvid, tabletid, vegan piim.

“Meie toote teeb eriliseks, maailmas ainulaadseks, see, et tootmise käigus on meie süsinikjalajälg negatiivne!” Pesti rääkis ettevõtete järjekordadest Ragn-Sellsi ukse taga ja selgitab koostööde tagamaid. Samuti kirjeldas ta magneesiumi välja võtmist tuhkadest.

“Eesti suhtumine rohepöördesse tapab viimasegi lootuse saada Põhjamaaks.” Pesti sõnul on tegemist diskussioonide erinevusega – kui Skandinaavias võideldakse, et olla esimene ettevõte, kes maksimaalselt kliimaneutraalselt toimetab, siis meil nagu loodetakse, et äkki see teema läheb ikkagi mööda. Siiski leiab ta, et meil on Eestis tohutu võimalus olla innovatsiooni lipulaevaks rohepöörde kontekstis. Diskussioonide erinevusest jätkumise korral on aga reaalne, et jääme tulevastel aastakümnetel hoopis veel rohkem maha.

Ettevõtete rohepöörde kogemus – Tere AS ja TIFC

Ettevõtete rohepöörde kogemusest tulid rääkima ja koos moderaatori, Tehnopoli roheklastri juhi Ragmar Saksinguga arutama Katrin Tamm (Tere AS, Kestliku arengu juht) ja Mihkel Tammo (organisatsioonist TIFC).

Ragmar Saksing alustab algusest: “Millest ettevõtted alustama peaksid? Kuidas rohepööret läbi viia? Ajakirjanikud on öelnud, et inimestel on tegelikult juba tüdimus, kui pealkirjas on “rohe”, siis klikitavus langeb kohe.”

Rohepööre kui selline ei sobi tegelikult juba sõnana,” alustab Katrin Tamm. Tema sõnul toimuks “pööre” uue ettevõtte loomisel, aga juba toimiva ettevõtte puhul räägitakse pigem võimalikult ressursitõhusast töötamisest, seejuures täiesti nulli jõudmine ei ole plaanis. 

Mihkel Tammo usub konkurentsieelise loomisesse. Samuti usub ta, et eesmärki peavad vedama ettevõtete omanikud/juhid, sest nemad on need, kes muudavad seeläbi terve ettevõtte suunda. Tammo mainib ka, et EAS-is tulid nad lagedale hoopis terminiga “roheline laine”, mis erinevalt “rohepöördest” kannab ehk metafoorina isegi paremini õiget tähendust edasi.

Pikemalt ettevõtete kogemusest, oma jalajälje mõõtmisest, vajalikest sammudest ja plaanidest, teekaartidest ja kõigest muust, mille üle arutleti, saab vastused ürituse salvestuselt, mis on leitav Google Drive lingilt SIIT

Tamm kirjeldab, kuidas paar aastat tagasi, kui roheteemad vaikselt ettevõttesiseselt lauale tulid suhtuti neisse pigem skeptiliselt ja peeti neid nii-öelda turundustiimi moeröögatuseks. Ajapikku suudeti aga kogu ettevõte mentaliteedimuutusesse kaasata. Nimelt hakati kord kuus korraldama roheminuteid. Roheminutite eesmärk oli teema kõikidel tasanditel normaliseerida ja keskkonnasäästlikkusest rääkimine, kaasamõtlemine ja oma tegevuste puhul jätkusuutlikkuse tagamine iseenesest mõistetavaks muuta. 

Ka Tammo nõustub, et meeskonna aktiivne kaasamine on selle teema puhul tulemuslik. Nemad on oma meeskonnas näiteks suvepäevade või kokkusaamiste asemel hakanud missioonipäevasid korraldama, mille raames kestlikkusele suunatud tegevusi koos tehakse.

Koostöömudelid ettevõtete vahel – vandeadvokaat Toomas Seppel

Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Toomas Seppel andis hea ülevaate ettevõtete vahelistest koostöömudelitest. Ta alustas nentides, et kestliku raamatupidamise vaates ei ole hetkel väga häid praktikaid, aga tuleb olla valmis selleks, et startupid seda küsivad.

Koostöö suurettevõtete ja iduettevõtete vahel: koostöö ülikooliga, ärikiirendi, litsents, osaluse omandamine, ühine ettevõte, exit, tokenite omandamine. Seppel kirjeldas ka kõik seitse koostöömudelit lahti ja tõi iga juures välja ka häid näiteid, murekohti ning võimalusi. 

Matchmaking – äride tutvustused

Tutvustavad ettekanded enne matchmakingu algust tegid neli ettevõtet.

  1. Bisly – pakub targa hoone tehnoloogialahendust, eesmärgiga muuta energia säästmine lihtsaks nii kodudes kui ärihoonetes.
  2. Single.Earth – loob uut loodusega tagatud raha
  3. Grenpay – pakuvad süsinikuvaba ostukeskkonda
  4. Plugfree – lahendab erinevate laadijate ja laadimisplatvormide probleemi

Ka kõiki neid esitlusi saab pikemalt vaatada ürituse salvestusest SIIN.

Ürituse galerii leiad SIIT.

Üritust toetas ka Eesti riik läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Rahandusministeeriumi (Ida-Viru maakonna ettevõtluse ning inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamise toetusmeede).