Unikaalne sissevaade ja praktilised näited ettevõtete rahastamise faasidest
Aprillis kogunesid Innovatsiooniliidrite Klubi liikmed sisukaks koolituspäevaks Tehnopol Startup Inkubaatoris, et saada valdkonna ekspertidelt parimaid nippe oma ettevõtte innovaatiliste ja riskantsemate lahenduste rahastamiseks. Üritusel jagati teadmisi varajase faasi rahastamise, erinevate kapitali liikide ning avalike rahastamise võimaluste osas.
Ettekanded tegid oma ala eksperdid Riivo Anton (Specialist VC), Valeria Kiisk (Redgate Capital) ja Maria Värton (EASi rahvusvahelise rahastuse tiimijuht).
Varajase faasi rahastamine investorvaatest
Specialist VC asutajapartner Riivo Anton jagas oma kogemust eeskätt investorvaatest, tuginedes tehtud investeeringutele, mida on tema portfellis tänaseks üle viiekümne. Specialist VC on riskikapitalifond, mis investeerib 50 miljoni euro ulatuses erinevatesse tehnoloogiaettevõtetesse. Anton andis ülevaate varajase faasi tehnoloogiafirmade rahastamisest riskikapitaliga investorite mõttemallidest ning jagas väärt nõu, mida asutajad peaksid rahastust kaasama hakates silmas pidama.
Investorite kaasamise protsess on asutajate jaoks katsumuste rohke teekond. Esmalt tuleb kriitiliselt läbi mõelda idee elujõulisus – rahastamist otsivad ettevõtted on tihtipeale tooteomanikud ilma kasutajateta ehk investorite keeli “solution looking for a problem”, kus pole võimalik kindel olla selle vajaduses, nendib Anton. Umbes 2/3 ettevõtetest leiavad end olukorrast, kus nad ei suuda põhjendada ära oma toote vajalikkust ning seeläbi kaotavad investorite huvi. Ta rõhutas, et rahastamisel on oluline lisaks enda tunnetusele tajuda, mida turg arvab tootest, sest turg võidab alati.
Üle ega ümber ei saa meeskonnast – Antoni sõnul määrab idee edukuse siiski just see element. “Hea asutaja üks olulisemaid iseloomujooni on püsivus, seega investorina tasub uurida, kuidas varasemas elus püsivusega lood on olnud ja kas asutaja on teinud midagi sellist, millega ta erineb hallist massist,” lisab ta.
Innovaatiliste lahenduste rahastamine nõuab teatud nüansside hindamist, mille alusel on investoritel võimalik otsustada enda panuse osas. Näiteks on Specialist VC meeskond välja töötanud neljast komponendist koosneva hindamismudeli, mille alusel nad investeeritavaid ettevõtteid hindavad. Anton rõhutab, et enne rahastuse kaasamist on ka asutajatel oluline uurida omakorda investorite tausta – milline on nende huvivaldkond, kui suures osas on valmis panustama, milliseid eritingimusi soovib kohaldada ja mitmeid muid võimalikke eripärasid.
Kapitali kaasamisel tasub olla kursis kõikide võimalustega
Redgate Capitali partner Valeria Kiisk andis sisuka ülevaate erinevatest rahastuse kaasamise võimalustest, jätkuinvesteeringutest ja turgude hetkeseisust. Redgate Capital on sõltumatu, partnerlusel põhinev investeerimispank Baltikumis. Nad aitavad ettevõtetel kasvada, pakkudes nõustamisteenuseid nii rahastuse kaasamise kui ka muudel finantsvaldkonna teemadel.
Kui on olukord, kus ettevõte soovib raha kaasata, on tal laias laastus kaks strateegiat – jagada osalust või laenata vajalikud vahendid, toob Kiisk esmalt välja. Oluline on silmas pidada ka rahastuse elutsüklit. Tavapäraselt on ettevõttel kaks olulist etappi – esimene on alustava ettevõtte etapp erinevate rahastusvoorudega, teine on rahastuse kaasamine juba tegutseva ettevõttega, kellel on kindlad rahavood.
Investoreid saab liigitada nii nende investeerimisstrateegia kui ka olemuse alusel. Kui strateegiline investor hindab peamiselt seda, kuidas saab ettevõttega üheskoos väärtust kasvatada, siis finantsinvestorid hindavad eeskätt tulevikuplaane ja kasvupotentsiaali ning muidugi ka väljumise võimalust. Rahastusele mõeldes ei saa kõrvale heita ka väikeinvestorite kogukonda, kuhu kuuluvad näiteks eraisikud ja väikeettevõtted, lisab Kiisk. Aastal 2018 oli Eestis avatud umbkaudu 30 000 väärtpaberikontot – nüüdseks on see arv neljakordistunud ehk umbes 10% Eesti elanikkonnast tegeleb aktiivselt investeerimisega.
Lisaks investoritele on võimalik rahastuse kaasamise instrumentidena kasutada pangalaenu, emiteerida võlakirju, emiteerida ettevõte börsil, kasutada “friends, family, fools” meetodit. Ettevõtte kasvades tekib rahastuse kaasamise võimalusi pigem juurde. Tekib näiteks laenuvõimekus, mis avab hulga rohkem uksi raha kaasamiseks.
Kiisk nendib, et olukord raha kaasamise valdkonnas on viimaste aastate jooksul muutunud, kuivõrd raha on muutunud kallimaks. Aastatel 2019-2022 võis täheldada mitmeid muutusi, millel olid erinevad päästikud. Suuresti muutus börsimaastik, kui pangad kaotasid ära tehingutasud, võimaldades väikeinvestoritel hõlpsamalt investeerimisega tegeleda. Erakordsed globaalsed sündmused nagu COVID-pandeemia puhkemine ja Ukraina sõja algus mõjutasid samuti oluliselt turgudel tehingute aktiivsust. “Käesoleval aastal näeme, et tehingud on läinud lokaalsemaks ja tehingud vormistatakse täies ulatuses nii kohalike kui ka välismaiste suurinvestorite poolt. Valuatsioonid on madalamad ja üritatakse vältida avalikult rahastuse kaasamist,” annab Kiisk põhjaliku ülevaate hetkeolukorrast.
Avalik sektor kui innovaatiliste lahenduste suurtoetaja
EASi ja Kredexi ühendasutus pakub avaliku sektori poolt mitmeid erinevaid rahastusmeetmeid innovatsiooni ja majanduskasvu toetamiseks, millest rääkis lähemalt rahvusvahelise rahastuse tiimijuht Maria Värton.
Peamised fookusvaldkonnad, mille toetamisele EAS keskendub, on innovatsioon, digitaliseerimine ja rohemajandus. Toetusinstrumentidena pakutakse omaltpoolt võimalusi, teadmisi, võimekust ja rahastust. Näiteks on innovaatiliste lahenduste väljatöötamise üheks võimaluseks liituda Eurostars programmiga, mida EAS korraldab koostöös rahvusvahelise organisatsiooniga Eureka.
Läbimurdelise innovatsiooni jaoks pakub rahastusmeetmeid ka Euroopa Liit, mille taotlemise osas annab EAS enda poolt ettevõtjatele nõu, selgitab protsessi etappe ning on valmis taotlust esialgse hinnangu andmiseks läbi lugema. “Idee peab olema tõesti veenev ja uuenduslik,” rõhutab Värton.
Raha on võimalik kaasata loomulikult ka kohalikul tasandil. Värton toob välja EASi kaks suuremat rahastusprogrammi – rakendusuuringute programm ja innovatsiooniosak. Mõlema puhul toetatakse riiklikult olulistes fookusvaldkondades teostatavaid projekte, mitte ettevõtteid, täpsustab ta. Nendeks valdkondadeks on: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused.
Välja töötamisel on ka uued toetused ja programmid, mille osas on eelnõustamine juba avatud – tootearendustoetus, ettevõtja arenguprogramm ja Sekmo ehk teadlase palkamise toetus. Värton julgustab enne taotluse esitamist EASiga konsulteerimise võimalust kasutama, et kindlustada idee sobivus, hajutada hallis alas olevaid elemente ning esitada suurima rahastuspotentsiaaliga taotlus.
Kui soovid kuuluda Eesti suurimasse innovatsiooni ökosüsteemi, liitu Innovatsiooniliidrite klubiga siin.
