26.03 KOHVIHOMMIK: Innovatsioonivõimekuse intervjuud ja tulemused

26. märtsil toimus esimene Innovatsiooniliidrite klubi Kohvihommik: vestlused innovatsioonist, mida modereerisid Martin Goroško ja Mart Maasik. Tegemist on uue mitteformaalse kohtumistesarjaga, mille eesmärgiks on luua ILK liikmetele täiendavaid suhtlemis- ja tutvusmisvõimalusi ning arutada liikmetele hetkel aktuaalseid teemasid. Kuigi Kohvihommik on eelkõige mõeldud vabaks aruteluks küsimuste ümber, mida osalejad ise kaasa tuua saavad, oli esimese ürituse algus sisustatud ILK poolt. Nimelt tutvustas Mart Maasik liikmete hulgas läbi viidud innovatsioonivõimekuse audit-intervjuude koondtulemusi.

Innovatsioonivõimekuse intervjuud ja tulemused

Innovatsioonivõimekuse audit-intervjuud viidi 12 suurkorporatsioonist liikme hulgas läbi jaanuaris-veebruaris 2021. Intervjuude tegemise eesmärk oli määratleda ettevõtete valmisolek innovatsiooni juhtimiseks ning selgitada välja, millised on ettevõtte ees olevad peamised väljakutsed sellega seonduvalt. Tulemus võimaldab enda organisatsiooni võimekust võrrelda kõigi vastajate koondtulemusega ning sõnastada tegevusplaan innovatsiooni juhtimise süsteemseks arenduseks. Samuti aitavad intervjuud Innovatsiooniliidrite klubi tegevuse fookust suunata liikmete vajadustest lähtuvalt.

Peamiste leidudena intervjuudest tõi Mart Maasik iga sammu kohta välja järgnevad:

1. Eestlased on hinnagute andmisel konservatiivsed ja maksimumhindeid panevad vaid erakorralistel juhtudel.
2. Valmisolek innovatsiooniteemadega tegeleda tuleneb enamasti ettevõtevälisel ja kliendi survel.
3. Süsteemset ideede kogumist või ideepanka enamuses ettevõtetes ei ole, selle pidevat käimashoidmist kogetakse suure väljakutsena.
4. Innovatsiooniteemadega tegelemiseks on otsus alustada ja nii ülevalt kui altpoolt tulev initsiatiiv vastanud ettevõtetes selgelt olemas.
5. Innovatsiooniväljakutsetege tegelemiseks on inimesed ettevõtetes olemas, kuid selge protsess selleks tihti puudub.
6. Innovatsioonimõõdikuna ROI’d kasutatakse vähem, pigem kasutatakse konkreetsemad ja lähemaid protsessispetsiifilisi mõõdikuid.
7. Ideearendus on läbivalt nõrgim valdkond.
8. Ettevõtete koostöö ülikoolide ja teadusasutustega mõnes ettevõttes küll toimub, kuid kas väga spetsiifilisena või pinnapealsena – puudub järjepidev, süsteemne ja süvitsi minev koostöö.
9. Lahenduste elluviimisel on üllatuslik ja hea, et tegeletakse ka 3-5 aasta perspektiiviga uuendustega.
10. Uuendusi tehakse selge eelistusena emaettevõttes sees, mitte spin-off’ina. Enamasti on uuendused suunatud mitte uuele, vaid olemasolevale sihtrühmale.

Intervjuudega seonduvalt esitati mitu olulist küsimust. Esmalt uuriti, kas intervjueeritud ettevõtetel oli innovatsiooniks eraldatud ka reaalne osa eelarvest. Teine küsimus oli, kas küsimustikule vastajad olid ettevõtete tippjuhid või pigem innovatsiooni eest vastutavad isikud.

Mart Maasiku sõnul ei olnud reeglina innovatsiooniks eraldatud osa eelarvest, kuid innovatsiooni-võimalust ära tundes raha leitakse. Suuremat rahapuuduse probleemi seega vastanud ettevõtetes ei ilmnenud. Küsimustikule vastajate hulgas oli Maasiku kinnitusel nii tippjuhte kui ka otseselt innovatsiooni eest vastutavaid isikuid ning ettevõtetes oli innovatsioon tippjuhtkonna poolt toetatud.

Lisaks arutleti pikemalt spinn-offide teemal. Üldine seisukoht oli, et Eesti ettevõtted neid eriti ei tee, kuid samas selgus küsimustikust, et suurimat huvi näidati ettevõttevälise innovatsiooni soodustamise vastu.

Liikmete poolt eelnevalt ning arutelu käigus esitatud küsimused

Kuidas viimane aasta on innovatsioonivaates olnud? Kas pigem nähti kriisis võimalust või keskenduti vaid oma põhiäri elus hoidmisele? – nii kõlas esimene laiemale arutelule suunatud, küllaltki valus ja raske küsimus.

Markko Karu kinnitas, et mitmes ettevõttes, keda ta on konsulteerinud ning kelle põhiäri koroonapandeemia tõttu kadus, hakati tegelema innovatsiooniga just siis. Samas pidi ta oma kogemustele tuginedes tõdema, et innovatsioonist oodatakse koheseid, käega katsutavaid tulemusi. Seetõttu ei ole innovatsiooni soodustava keskkonna tekitamine veel iseenesest mõistetav, mille edendamine on Innovatsiooniliidrite klubi üks väga olulistest eesmärkidest.

Seoses juba puudutatud koroonapandeemiaga arutleti, kes milliseid e-kanaleid omavaheliseks ja kliendisuhtluseks kasutab ning kuidas luua e-kanalites toimivaid kogukondi. Tehnopol ise on endi sõnul veidi vanamoodne ning kasutab ettevõttesiseselt peamiselt Skype’i. Kliendisuhtlus on pigem sotsiaalmeediapõhine, läbi seal loodud kogukondade. Lisaks online -seminarid ja -konverentsid. Kogukondade käigus hoidmiseks soovitas Martin Goroško eelkõige sisuloomet. Sten Kreisberg soovitas kliendisuhtluseks ning kogukodades suhtlemiseks Slacki. Markko Karu soovitas kogukonna loomiseks luua probleemile keskendunud maandumislehe, mille abil kontakte koguda.

Viimaseks suure ringi küsimuseks oli „Kuidas panna paika oma toote või teenuse perfektne klient? Kuidas seda valideerida, testida hästi lihtsate vahenditega?“

Küsimusele vastas Markko Karu: „Esiteks ei saa kliendirühma kunagi otsida vaid maja sees, vaid tuleb ikka valideerida majaväliselt. Teiseks, küsimus pole selles, kes Sinu kaupa tahab, vaid kellel on valu.“

Markko Karu tõi näiteks mobiiltelefoni külge ühilduva tuulemõõtja, mis esmalt arendati surfaritele, kuid hiljem kujunes uus, hoopiski erinev kliendirühm – snaiprid. Samuti mainis ta mullikilet, mis algselt oli mõeldud dekoratiivelemendina, aga IBM’i hankeosakond hakkas seda loovalt kasutama arvutite pakkimiseks, sest varem kasutatud puidulaaste ei saanud nende tolmu tõttu kasutada. Alati tuleb saada aru, kellel on vaja mingi valu ära lahendada, mitte mingit konkreetset pakendatud toodet.

Martin Goroško sõnul on mõistlik kasutada A/B-testimise meetodit. Tuleb luua väike kampaania, proovida erinevaid sõnumeid ning enim klikke, tähelepanu saanud sõnum ongi tõenäoliselt õige.

Tund aega möödus kiiresti ja juttu oleks jätkunud oluliselt kauemakski. Samas formaadis, aga juba uute küsimuste ja teemade ümber jätkasid ILK klubiliikmed arutelusid aprilli viimasel reedel, 30.aprilli Kohvihommikul.